Pommurullid

Pommu e. baklažaan on vili kelle olemasolu jättis mind pikalt täiesti külmaks. Tänaseks oleme aga väga sõbraks saanud ja aina tihedamini kohtab teda minu söögilaual.
Siin üks lihtne suupiste idee. Pommurullid võib eelmisel päeval valmis teha aga ka kohe suhu pista.

RETSEPT
pmuurullid
2 pommut
3-4 küüslaugu küünt
u 200g fetajuustu (nt Fitaki)
pool soolatud sidrunit*
kuivatatud punet
musta pipart
kvaliteetset oliiviõli
soola

Lõika pommud pikkupidi õhukesteks viiludeks. Õlita ahjuplaat ja aseta viilud tihedalt üksteise kõrvale ahjuplaadile. Sinna sokuta ka küüslauguküüned (ära koori!). Nirista peale veel natuke õli ja küpseta 200 kraadises eelsoojendatud ahjus kuni pommuviilud hakkavad pruunikat jume võtma. Vahepeal keera viiludele teine pool.(vajadusel tee teise pannitäiega sama moodi)
Võta ahjust ja jäta jahtuma.
Eemalda küpsenud küüslaugud kestast ja sega kreemine sisu toasooja fetakiga ühtlaseks. Maitsesta musta pipraga ja vajadusel soolaga.
Määri saadud juustusegu ettevaatlikult pommuviiludele. Seda on lihtsam teha kui juust on toasoe. Puista viiludele natuke kuivatatud punet ja keera pommuviilud rulli. Säti rullid tihedalt üksteise kõrvale kaussi.
Haki pool soolatud sidrunit peeneks kuubikuks ja raputa pommurullidele. Natuke punet ei tee ka paha. Nüüd nirista helde käega peale meelepärast oliiviõli. Pane külmkappi maitsestuma.
Enne serveerimist tõsta pommurullid kapist välja, et nad oleksid serveerimisel toasoojad. Vajadusel raputa peale soolahelbeid.

*Kui Sul soolatud sidruneid ei ole sobib ka natuke sidrunimahla ja riivitud sidruni koort. Siis kasuta soola julgemalt.

Kui soovid võid hakkida oliive või kuivatatud tomateid ja lisada juustusegusse, raputada peale tšillihelbeid või näiteks suitsutatud paprikapulbrit.

photo.JPG

Chorizo

Chorizo on üldnimetus sadadele erinevatele vürtsikatele sealihast valmistatud vorstidele, mis on eriti populaarsed Hispaanias.
Minu vinnutatud vorst on natuke jälle isemoodi ja see sobib õhukeste viiludena maiustamiseks näiteks veini kõrvale.
Kindlasti tahan ära proovida ka aeglaselt suitsutatud variandi ja sama retseptiga võib teha ka tooreid vorste, mida siis paar päeva külmikus lahtiselt kuivatada ja siis kas grillida või ahjus küpsetada.

Igaljuhul mulle väga maitseb.

RETSEPT
chorizo 1 kuu
u 3 m sea soolt
1 kg sea abaliha
200g sea pekist küljeliha
25 g kvaliteetset soola
3 küünt purustatud küüslauku
1spl pimentoni
0,5 spl tšillist pimentoni
1,5 spl purustatud musta pipart
50 ml head punast veini
1 spl fenkoli seemneid (soovi korral)

Kui sul on soolatud sool, siis leota seda natuke külmas vees.
Haki liha masina kõige jämedama auguga sõela abil või haki terava noaga peeneks.Hakkliha peab ikka üsna jäme jääma. Sega kõik ained omavahel ja topi tihedalt sooltesse, mina kasutan selleks hakklihamasina vorstiotsikut. Kinnita paraja pikkusega vorstijupid puuvillase nööriga. Igasse vorsti torka nõela või hambatikuga paar augukest, et õhk kõik välja saaks.
Mina vinnutan neid külmikus, selleks peab nad riputama nii, et vorstid omavahel kokku ei puutu ja ka külmiku seinast ja uksest eemal saaksid rippuda.

Vinnutamine kestab 1-3 kuud. Pildil olevad vorstid on täpselt 1 kuu rippunud ja kuivanud.

*Sool peaks olema kindlasti kvaliteetne, minul oli Himaalaja roosa sool.
*Kui tšillist pimentoni ei ole, siis pane tavalist 1,5 spl tavalist pimetoni ja noaotsaga tšillipulbrit.

vorst2

Kilunööbid

Olen jätkuvalt nende rukkinööpide lummuses. Seekord kilutäidisega. Tundub hea mõte ka riigi sünnipäevaks lauale sättida aga ka niisama hea soolane amps.

RETSEPT
kilunööbid
rukkinööpe
200 g toorjuustu
1 pk kilufileed
0,5 topsi smetanat
kimbuke tilli
õli
2 keedetud muna

Haki till ja pooled kilufileed peeneks, sega kokku toasooja toorjuustu ja smetanaga (paksem hapukoor sobib ka). Maitse ja lisa vajadusel veel kilu. Tõsta väikese lusikaga igasse nööpi parajalt täidist ja peale killuke kilufileed. Aseta nööbid õlitatud ahjuplaadile, nirista peale ka natuke õli ja küpseta 200 kraadises ahjus kuldseks. see käib kähku, passi peale. Kaunista keedetud muna ja tillioksakesega.
Soovi korral võid igasse nööpi panna ühe väikese kappari. Mina lahutasin keedetud munal Mari-Liisi kombel kollase ja valge ja surusin läbi küüslaugupressi, aga ka vutimuna õhukesed viilud passiks hästi ampsude peale.

Sellest kogusest täidisest terve paki nööpide jaoks jäi natuke puudu aga sai terve suure plaaditäie.

kilunööbid2

Rukkinööbid juustu ja singiga.

Vähe sellest, et Nami-Nami Pille on ise väga andekas ja suurepärase retseptikogu haldaja on tal ka veel väga andekad sugulased 😉 Igaljuhul, läbi instagrami jõudis minuni hea idee kiirete snäkkide valmistamiseks. Neid rukkinööpe (nii ma olen neid nimetama hakanud) olen ammu poes märganud ja niisama siis neid mõne täidisega krõbistanud aga järgnev, ahjust läbi käinud variant, on muidugi mu lemmik. Proovi ka neid, vähe edevamaid 😉

RETSEPT
rukkileiva näksid
1 pakk rukkinööpe
200 g riivitud juustu
150 g suitsusinki
1 küüs küüslauku
1 tl kuivatatud punet
2 spl majoneesi
vajadusel soola pipart

Pane ahi 200-220 kraadini soojenema. Aseta ahjuplaadile küpsetuspaber ja piserda vähese õliga.
Sega riivitud juust ja väikesesks kuubikuks hakitud sink majoneesiga. Maitsesta segu pressitud küüslauguküüne,pipra ja punega.Vajadusel lisa soola. Sega kõik omavahel segamini. Tõsta teelusikaga segu rukkinööpidele ja aseta täidetud nööbid ahjuplaadile. Piserda üle vähese õliga ja küpseta ahjus kuni nööbid muutuvad kuldseks. Passi peale, see käib kähku 😉

Pardi Prosciutto

Pardi Prosciutto retsepte leidub internetis igasuguseid ja mulle hakkas see mõte kohe väga meeldima. Olen katsetanud ise teha ka Chorizo vorste ja see retsept on ka mul juba päris hea. Niiet luban järgmise vorstiteo siia ka siis üles tähendada.
Aga praegu siis pardi Prosciutto. Ega väga mingit retsepti polegi, kogused on sellised umbes-täpselt;)
Tüümian on üks mu lemmik ürtidest ja seda oli väga hästi hiljem ka tunda. Siin võib aga ka igasuguseid teisi ürte katsetada, niiet igaühele oma 😉

RETSEPT
IMG_0965
2 pardi rinnafileed
u 6 dl jämedat soola
1 tl purustatud pipart
2 kuhjaga spl tüümiani lehekesi

Sidumiseks marlit ja nööri.

Loputa pardi rinnafilee külma veega ja kuivata hoolega. Sega omavahel sool, pipar ja tüümian. Pane sobiva nõu põhja umbes 2 cm soolasegu kiht, aseta pardi rinnafileed kõrvuti soolale ja kata ülejäänud soolaga. Kata soolamisnõu tihedalt toidukilega ja hoia külmikus 24-36 tundi.
Võta filee soolast ja pese külma veega puhtaks. Kuivata korralikult. Mässi fileetükk tihkelt marlisse ja seo üsna tugevalt.
Väiksemad fileetükid on mõtekas kaks tükki kokku panna nii, et lihapool kokku ja pekipool jääb siis väljapoole ja siis mässida tihedalt marlisse ja siduda.
Mul on servapidi natuke hirm botulismi ees ja seega valisin ma külmkapis kuivatamise variandi ja soovitan seda teilegi. Keldris on ikka võimalus, et temperatuur pole ühtlane ja leidub miskeid pahalasi 😉
Ühesõnaga, riputa mähitud ja seotud fileetükid külmikusse nii, et nad ei puutuks riiuli ja ukse vastu ja saaksid vabalt seal rippuda. Mina sidusin ühe nööri ümber kapi riiuli ja siis sinna nööri külge riputasingi. Alumise riiuli võtsin kapist seniks välja.
rippuv sinkIMG_0956 IMG_0961Part peaks nüüd vähemalt kaks nädalat seal rippuma.
Aga võid ka pakikesed ära kaaluda ja valmis on siis, kui pakikesed on kaotanud 30 % oma kaalust.
Et oleks lihtsam õhukesi viile lõigata, pane singitükk enne viilutamist umbes 15 minutiks sügavkülma.

IMG_0966

Tainas praetud sealiha

See kevad tuileb teisiti… Pole olnud mahti ega ka meeleolu köögis kokata. On olnud emotsioone, mida poleks osanud oodata. Teadmine, et elu on habras paneb mõtlema paljudele asjadele ja muudab senist arusaamist elust ja elamisest. Aga ma tean, et mina olen õnnelik, kui su aed on ühel päeval täis noori inimesi ja väikeseid lapsi, siis tunned, et elu läheb edasi ja kõik on võimalik. Sõbrad ja lähedased on tähtsad ja nagu keegi tark on öelnud, et elu mõte on üksteisele tuge pakkuda, siis täpselt nii see ongi. Tähtis on lihtsalt alati olemas olla.
Mõnusa vahepala ühisele koosolemisele leiab alati Nami-Nami retseptikogust.

RETSEPT
photo.jpg
u 1 kg taist sealiha
soola
musta pipart
2 sl rasva
Tainas:
1 dl nisujahu
0,75 dl mineraalvett
1 muna
soola
suhkrut
sidrunit – 1 tl mahla
peotäos värskeid naadilehti
frittimiseks õli

Lõika sealiha ristikiudu suupärasteks tükkideks, maisesta soola ja pipraga ning prae mõlemalt poolt helepruuniks-läbiküpseks.
Pane kaussi jahu, lisa muna, sool, suhkur, pipar ja mineraalvesi, sega püdelaks tainaks.
Kasta praetud lihalõigud kahvli või pinsettide abil tainasse nii, et see neid ümberringi katab. Prae rohkes õlis kuldkollaseks.
Toidu maitsestamiseks prae samas rasvas väike peotäis värskeid naadilehekesi. Juurde sobivad kartulid, marineeritud ja värsked salatid.

Talgud 2013

Pipraliha.

Kui ma seda liha kunagi Tuuli väga emotsionaalses postituses nägin, hakkas kohe suu vett jooksma ja kindel plaan oli see ära proovida. Aga nagu ikka, tuleb iga päev aina uusi ja uusi asju mida tahaks proovida ja sinna ta jäi. Aga nüüd kui mõtlesin Jaana sünnipäeva lauale tuli see liha kuskilt mälusopist meelde ja nii ta läks. No peab mainima, et liha sai suurepärane ja kindlasti saab seda veel tehtud. Meile meeldib ka böff ja see liha on midagi böffi ja carpaccio vahepealset, igaljuhul väga lihtne ja väga mõnus.
Teadjamad ütleks: “Valge viinaga on hää…” 🙂
Sobib nii veise sise- kui ka välisfilee ja pipra valik on endale meelepärane. Meil on üks tegelane, kes rosé pipart ei armasta ja nii jäi see valikust välja.

RETSEPT
photo.jpg
Pool veise välisfileest
1 spl roheline pipar
1 spl valge pipar
1 spl must pipar
1 spl tšilli pipar
4 spl helbesoola

Puhasta liha kelmetest. Uhmerda piprad peeneks, lisa sool ja hõõru kogu lihatükk korralikult sisse. Paki liha tihedalt toidukilesse nii, et jääks kena vorstke. Lase lihal külmikus 24 t maitsestuda, seejärel tõsta liha 2-3 ööpäevaks sügavkülma laagerduma. Enne serveerimist võta liha natukeseks välja sulama ja lõika poolkülmunud lihast paberõhukesed viilud.
Mina serveerisin röstitud saial ja hakitud sibulaga. Kaunistuseks mõned kapparid. Maitseb hea!
Selline “vorstike” võib mõnda aega sügavkülmas olla ja on mida ootamatule külalisele pakkuda.

photo.jpg

Kardemoniküpsised

Jõuluaeg on toonud palju mõnusaid tunde köögis ja pliidi juures. Piparkooke oleme kohe hästi palju teinud ja sel aastal on meil üks uus lemmik, kardemoniküpsised. Neid võib ka valgeteks piparkookideks kutsuda. Retsept on leitud teadagi kust ja toimib hästi. Oleme ka neid juba kaks portsu teinud ja ära söönud ning ma arvan, et need ei jää viimasteks.

RETSEPTphoto.jpg
125 g toasooja võid
1 dl suhkrut
1 muna
0,5 dl 35% rõõska koort
2,75 dl (150 g) nisujahu
1,25 dl (100 g) kartulitärklist
2 tl vanillisuhkrut
1 tl jahvatatud kardemoni
0,5 tl küpsetuspulbrit

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa vahustades muna. Sega kuivained omavahel ja lisa vaheldumisi vahukoorega muna-või segule. Sega ühtlaseks sitkeks tainaks ja pane umbes 3 tunniks külmkappi tahenema.
Rulli tainas jaokaupa lauale. Lõika piparkoogivormidega kujukesteks ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200kraadiess ahjus 6-8 minutit. Küpsised peaksid jääma üsna heledad.
Jahuta ja kaunista soovi korral suhkruglasuuriga.

2005-01-01 00.00.00-114 2005-01-01 00.00.00-130 2005-01-01 00.00.00-161

2005-01-01 00.00.00-164

Ilusaid jõulupühi ja palju mõnusat koosolemist !

Peediga marineeritud graaviforell kalamarjaga.

Tubli perenaine plaanib kindlasti juba jõululauda. Muinul on ka juba mõned mõtted, mis sel aastal eriti pikaks kujuneval pühadel laual võiks olla. Kindlasti on üks nendest kala ja miks mitte teha sellle aasta pühadelauale ilusa punase välimusega, peedis marineeritud forelli. Näeb tõeliselt pidulik ja luksuslik välja ja maitseb “Niiiii hea ” kui tsiteerida Jaanat.
Kalal peaks laskma umbes 2 päeva maitsestuda. Minul läks seekord kiireks ja kala oli peedisegus ühe ööpäeva, oli kõik maitsed kenasti külge saanud ja väga hõrk aga võibolla polnud nii punane veel kui võiks.

RETSEPT
2005-01-01 00.00.00-42
1 nahaga forellifilee (1-1,3 kg)
2,5 dl suhkrut
1 dl meresoola
1 tl purustatud pipart
1,5 dl mädarõigast (purgist või värskelt riivitud)
3 keskmise suurusega tooorest peeti
Serveerimiseks kalamarja

Eemalda forellifileel peened luud näpitsatega. Sega suhkur, sool, pipar ja kooritud ning jämedalt riivitud peet. Laota lauale toidukile ning sellele ühtlase kihina 1/3 segust. Tõsta, nahaga pool all, peale kalafilee. Kata ülejäänud peediseguga ja mähi tihedalt toidukilesse. Tõsta pakike kõrgemate servadega alusele (peeedimahl võib hakata kile vahelt läbi imbuma). Aseta pakikese peale kerge raskus, näiteks raskem puidust lõikelaud. Hoia umbes kaks päeva külmas. Vahepeal võid kalapakki keerata ja välja imbuvat vedelikku vähemaks valada. Eemalda kogu peedisegu ja lõika kala õhukesteks viiludeks, serveeri kalamarjaga.
Kastme võid sellest samast peedivedelikust, õlist ja tilgast sidrunimahlast kokku kloppida.
Serveerimisel on kaunid ka peedimarinaadis hoitud keedetud ja kooritud vutimunad. Minul neid seekord ei olnud.

Kalamari oli mul suvel ise soolatud ja plastkarbikesega sügavkülmas hoitud. Tõstsin eelmisel õhtul külmiku tavalisse ossa sulama ja hommikuks oli nagu värskelt valminud . Niiet julgen kalamarja sügavkülmas säilitamist soovitada ka teistele.

Retsept on pärit ajakirja Toit & Trend 2010 aasta jõulunumbrist.

Praetud räimed marinaadis.

Kui ma pühapäeval kuulsin juhuslikult reklaamiklippi Terevisiooni selle nädala plaanide kohta mõtlesin kohe, et oi kui vahva. Liiga tihti nad viimasel ajal oma kööki söögitegemiseks ei kasuta;) Nii sättisingi ennast täna hommikul kenasti televiisori ette.
Idee on siis selles, et igal hommikul esitleb üks Eesti parimatest restoranidest oma nõutaivamat rooga ja televaatajal on võimalus kodus neid järgi katsetada. Esmaspäeval alustas nädalat Põhjaka kokk Joel Kannimäe. Põhjaka platseerus selle aasta restoranide edetabelis viiendale väärikale kohale.
Joel valmistas praetud räimi marinaadis. Tõeline nostalgiaretsept! Ma arvan, et kõik minuvanused teavad seda rooga ja omalajal oli vähe pidusid, mis möödusid ilma marinaadis räimedeta. Minu isa tegi ka neid üsna tihti ja teen minagi.
Joeli retseptis ja minu retseptis on teatud lahkhelid, eriti see koht, mis puudutab äädika lisamist marinaadile. Minule on õpetatud, et äädikas tuleb alati, ükskõik millist marinaadi keetes, lisada viimasena ja mitte siis enam keeta. Miks? Vat sellele mul õieti vastust pole, lihtsalt nii tehti ja ise olen mõelnud, et äädikas aurustub keemisel lihtsalt minema. Ja nüüd lisab Kokk Jolel äädika marinaadile kohe alguses ja keedab seda siis veel 7 minutit! Kui keegi targem mulle nüüd selle vastuolu lahti seletab, olen ülimalt tänulik. Muus osas on retsept vägagi sarnane aga mina lisan veel mõned vürtsiterad ka maitseks ja tegin seda tänagi (no ei suutnud kiusatusele vastu panna)
Miks kalad jätta selgrooga sai küll täna selgemaks, kui võrdluseks tuua puljongi keetmine, no muidugi annab kont head maitset ju siis ikka kalaluu ka – loogiline:)
Kuna koguste osas väga täpseid juhiseid Joel siiski ei andnud, panen siia kirja oma tavapärase marinaadi kogused. Muu tegin täpselt koka juhiste järgi:)

RETSEPT
photo.jpg
0,5 kg räime
paneerimiseks jahu
näpuga soola
praadimiseks õli
Marinaad
0,5 l vett
1 spl (triiki) soola
2 spl (triiki) suhkrut
1 spl 30% äädikat
1 keskmine porgand
1 sibul
3 loorberi lehte
10 tera pipart
5 tera vürtsi

Puhasta räimed, eemalda pea ja sisikond. Loputa kiirelt külma veega ja nõruta kuivaks. Raputa räimedele natuke soola ja jäta mõneks ajaks soolduma( piisab poolest tunnist). Veereta kalu jahus, raputa üleliigne jahu maha ja prae õlis, hästi kuumal pannil kuldpruuniks. Keeda marinaad. Keema läinud veele lisa sool, suhkur ja äädikas. Lisa ratasteks lõigatud porgand ja sibul ning vürtsid ja keeda 7 minutit.
Vala kuum marinaad praetud kaladele ja jäta jahtuma. Maitseb jahtunult juba paari tunni pärast aga minule meeldib paremini järgmisel päeval. Hoia külmikus.

Pean mainima, et äädika lisamine keetmise alguses oli täitsa hea mõte, räimed jäid väga mõnusalt mahedalt magushapud ja teravat “toorest” äädikamaitset polnud tunda.

Siin on Terevisiooni video