Sirelisuhkur

Sirelite lõhn on uimastava toimega, vähemalt minu jaoks. Käin ja tõmban seda meelast lõhna täiel rinnal omale ninna ja mõtlen, et miks maailm ei võiks aastaringselt just sellise lõhnaga olla 🙂 Vanaema lõhnas ka mul sirelite järgi, no ilmselt oli tol ajal selline lõhnavesi.
Lapsena ja mis seal salata vahel ka nüüd, seisan sirelipõõsas ja otsin õnne õit, seda viielehelist. Vahel ikka näkkab ja siis tuleb õnn ära süüa, et ikka kindel oleks, et ta sinuni jõuab. Õnne õis maitseb mesiselt:)
Ja nii ma siis püüdsin lõhna purki ja usun, et ehk on mõni õnngi sinna talveks tallele pandud.
Lavendli suhkrut on ju ennegi tehtud, miks siis mitte ka sirelisuhkur…
photo.jpg

photo.jpg

photo.jpg

photo.jpg

photo.jpg

Hoia jahedas ja pimedas, vahetevahel raputa purki.
Ma arvan, et see suhkur kõlbab panna talvel koogi sisse ja tee sisse ja niiskel talvepäevel tubli sõõm seda lõhna sisse hingata on ka kindlasti väga tervistav.

Praetud liha marinaadis.

Jälle üks nostalgiline lemmik, nii nagu ka samal viisil valmistatud räimed🙂
Meil saab seda rooga siis, kui jääb paneeritud liha järgi- kui jääb;) Lastele meeldib see enne marineerimist rohkem aga mulle just sellisel viisil. Seekord tegin spetsiaalselt endale kohe mitme päeva portsu, sest marinaadis liha kannatab päris mitu päeva külmkapis säilitada ja sobib ka pühapäeval pidulauale panna.

RETSEPT
photo.jpg
1 kg sea välisfileed
4-5 muna
soola-pipart
paneerimiseks nisujahu
praadimiseks õli

Marinaad
0,5 l vett
1 suur porgand
1 suur sibul
10 tera musta pipart
1-2 loorberilehte
1 spl suhkrut
1 tl soola
1 spl 30% äädikat

Lõika liha u 1 cm paksusteks viiludeks, vasardada õhukeseks ja lao kihiti taldrikule. Iga kihti vahele jahvata pipart ja maitsesta soolaga. Lase seista 10-15 minutit toatemperatuuril. Mina lõikan siinkohal lihatükid pooleks, et oleksid sobivama suurusega aga see ei ole vajalik.
Kasta lihatükid jahusse ja vähese soolaga lahtiklopitud munasse ning küpsetada pannil õlis kuldpruuniks. Lao lihatükid kihiti kaussi. Marinaadi tarvis koori ja viiluta porgand ja sibul. Pane koos vee ja maitseandjatega tulele ja lase keema tõsuta, lisa äädikas ja keeda 2–3 minutit. Maitse ja lisa vajadusel veel äädikat ja soola. Kalla kuum marinaad veel soojale lihale. Lase jahtuda ja maitsestuda vähemalt 8 tundi. Hoia külmikus.

Ahjukartul triibulihaga.

See on üks minu lapsepõlve lemmiktoitudest. Tehti seda meil nii soolaliha kui ka värske küljetükiga, ikka sellest mida parasjagu oli. Kõrvale toodi keldrist hapukurki ja terve pere oli korralikult söönud ja rahul.
Üldse on viimasel ajal tunne, et mida vähem lisad seda rohkem on maitset, tähtis on algmateriali kvaliteet. Kartulisort mida kasutan on “Laura”, need ongi mu lemmikud kartulid juba mõnda aega.

RETSEPT
photo.jpg
1 kg kartuleid
u 600 g sea küljetükki

Pese ja koori kartulid. Suuremad kartulid lõika pooleks või neljaks. Liha lõika 2-3 cm paksusteks viiludeks. Pane kartulid vähe kõrgema servaga ahjuplaadile ja soovitatavalt ühe kihina . Aseta lihaviilud kartulitele. Kui kasutad soolaliha pole soola vaja lisada aga kui on värske lihatükk, siis maitsesta päris tugevalt soolaga. Mina panen plaadile ka pesa jagu koorimata küüslauguküüsi, nende küpset sisu on hiljem mõnus lihatükile või siis leivakäärule määrida. Küpseta 180-200 kraadises ahjus umbes tund aega. Vahepeal on mõistlik kartuleid segada ja lihatükke keerata, siis pruunistuvad kõik ühtlaselt.
Paku kõrvale hapukurki või hapukapsasalatit.

Kohupiima-plaadikook

Selle retsepti järgi valmib tõeliselt nostalgiline plaadikook. Jaanale meenutab see kooli kohvikust ostetud nälja kustutajat ja mulle tundub, et selliseid kooke müüdi kohvikutes ja kulinaaria lettides juba minu nooruses.
Et kook ikka tõeliselt autentne saaks on ära jäätud igasugu küpsetuspulbrid ja rosinad ning tainas kasutatud lausa küpsetusmargariini.
Meenutab tõesti seda vanakooli kohupiimakooki ja maitseb sama hea, kui siis kui muru oli rohelisem ja päike käis kõrgemalt:)

RETSEPT
P2029205
Liivatainas
450 g nisujahu
250 g võid
200 g suhkrut
2 muna
0,5 tl soola
Täidis
800 g kohupiima
200 g hapukoort
85 g suhkrut (1 dl)
2 tk muna
2 spl nisujahu
4 spl pehmet võid
2 tl vanillisuhkrut

Valmista liivatainas. Kui kasutad köögikombaini, siis pane kõik ained köögikombaini ning sega ühtlaseks.
Kui käsitsi, siis sega esmalt pehme või suhkruga, lisa ükshaaval munad ning alles siis jahu. Küpseta suurel küpsetusplaadil 10-15 minutit 200 kraadises ahjus koogialus poolvalmis.
Sega täidiseained hoolikalt ühtlaseks massiks. Määri sileda kihina poolküpse põhja peale ja küpseta 180 kraadises eelkuumutatud ahjus kuldseks.

P2029209

Mulgipuder

Külmal talveilmal sööme putru. Tummine klassika on üks minu lemmikuid. Vanasti öeldi ikka, et puder teeb tugevaks 😉 Kõrvale klaasike petti või rõõska piima ja lund rookima 🙂
Mina kasutan vahel peekoni asemel suitsutatud seapõske, see annab pudrule veel eriti hõrgu maitse.

RETSEPT
Mulgipuder
1 kg kartuleid
2 dl kruupe
3/4 -1 l vett
soola, võid
200 g suitsupeekonit või pekist liha
2 suuremat sibulat

Pese kruubid sooja veega korralikult (pestud kruubid võib ka külma veega paariks tunniks likku panna). Koori kartulid ja tükelda suuremateks kuubikuteks. Pane kartulikuubikud külma veega potti, laota peale leotatud kruubid ja ÄRA SEGA. Hauta tasasel tulel, kuni kruubid ja kartul on pehme. Tambi kartul pudrunuiaga ja klopi kõik ühtlaseks pudruks. Maitsesta soola ja killukese võiga.
Lõika liha kuubikuteks ja viiluta sibul. Prae sink ja sibul kuumal pannil kuldseks ja serveeri koos pudruga.

Praetud räimed marinaadis.

Kui ma pühapäeval kuulsin juhuslikult reklaamiklippi Terevisiooni selle nädala plaanide kohta mõtlesin kohe, et oi kui vahva. Liiga tihti nad viimasel ajal oma kööki söögitegemiseks ei kasuta;) Nii sättisingi ennast täna hommikul kenasti televiisori ette.
Idee on siis selles, et igal hommikul esitleb üks Eesti parimatest restoranidest oma nõutaivamat rooga ja televaatajal on võimalus kodus neid järgi katsetada. Esmaspäeval alustas nädalat Põhjaka kokk Joel Kannimäe. Põhjaka platseerus selle aasta restoranide edetabelis viiendale väärikale kohale.
Joel valmistas praetud räimi marinaadis. Tõeline nostalgiaretsept! Ma arvan, et kõik minuvanused teavad seda rooga ja omalajal oli vähe pidusid, mis möödusid ilma marinaadis räimedeta. Minu isa tegi ka neid üsna tihti ja teen minagi.
Joeli retseptis ja minu retseptis on teatud lahkhelid, eriti see koht, mis puudutab äädika lisamist marinaadile. Minule on õpetatud, et äädikas tuleb alati, ükskõik millist marinaadi keetes, lisada viimasena ja mitte siis enam keeta. Miks? Vat sellele mul õieti vastust pole, lihtsalt nii tehti ja ise olen mõelnud, et äädikas aurustub keemisel lihtsalt minema. Ja nüüd lisab Kokk Jolel äädika marinaadile kohe alguses ja keedab seda siis veel 7 minutit! Kui keegi targem mulle nüüd selle vastuolu lahti seletab, olen ülimalt tänulik. Muus osas on retsept vägagi sarnane aga mina lisan veel mõned vürtsiterad ka maitseks ja tegin seda tänagi (no ei suutnud kiusatusele vastu panna)
Miks kalad jätta selgrooga sai küll täna selgemaks, kui võrdluseks tuua puljongi keetmine, no muidugi annab kont head maitset ju siis ikka kalaluu ka – loogiline:)
Kuna koguste osas väga täpseid juhiseid Joel siiski ei andnud, panen siia kirja oma tavapärase marinaadi kogused. Muu tegin täpselt koka juhiste järgi:)

RETSEPT
photo.jpg
0,5 kg räime
paneerimiseks jahu
näpuga soola
praadimiseks õli
Marinaad
0,5 l vett
1 spl (triiki) soola
2 spl (triiki) suhkrut
1 spl 30% äädikat
1 keskmine porgand
1 sibul
3 loorberi lehte
10 tera pipart
5 tera vürtsi

Puhasta räimed, eemalda pea ja sisikond. Loputa kiirelt külma veega ja nõruta kuivaks. Raputa räimedele natuke soola ja jäta mõneks ajaks soolduma( piisab poolest tunnist). Veereta kalu jahus, raputa üleliigne jahu maha ja prae õlis, hästi kuumal pannil kuldpruuniks. Keeda marinaad. Keema läinud veele lisa sool, suhkur ja äädikas. Lisa ratasteks lõigatud porgand ja sibul ning vürtsid ja keeda 7 minutit.
Vala kuum marinaad praetud kaladele ja jäta jahtuma. Maitseb jahtunult juba paari tunni pärast aga minule meeldib paremini järgmisel päeval. Hoia külmikus.

Pean mainima, et äädika lisamine keetmise alguses oli täitsa hea mõte, räimed jäid väga mõnusalt mahedalt magushapud ja teravat “toorest” äädikamaitset polnud tunda.

Siin on Terevisiooni video

Klassikaline küpsisetort

Tegin läinud pidupäeva puhuks seekord hoopis lihtsa ja klassikalise küpsisetordi. Sai väga maitsev nagu tavaliselt. Seekord lisasin koogile ka kihi martsipani, mis mõjutas maitse eriti pidulikuks:) Selle martsipanikihi lisamise mõtte sain muidugi Nami-Nami foorumis, kus arutletakse erinevate küpsisekookide ja tortide üle ja jagatakse meeldinud retsepte.

RETSEPT
2004-12-31 23.00.00-1265
4 pakki kandilisi küpsiseid (a 180 g)
u 2 dl piima
2 pakki 30% hapukoort (660g)
u 100-150g martsipani

Šokolaadiglasuur:
100 g tumedat šokolaadi
50 g võid
0,5 dl 35% rõõska koort
Kaunistamiseks:
Peotäis mustikaid või muid meelepäraseid marju.

Kasta küpsised korraks piima sisse ja laota vaagnale. Määri peale kiht hapukoort.Tee veel üks kiht samal viisil. Laota õhukesele koorekihile laiemaks rullitud õhuke martsipanikiht. Jätka piimasse kastetud küpsisekihi ja hapukoorega seni kuni küpsiseid jätkub. Viimaseks kihiks jäta küpsised, minul olid viimaseks kihiks tumedad küpsised.

Šokolaadiglasuuri jaoks murra šokolaad tükkideks ning pane koos või ja rõõsa koorega väikesesse potti. Kuumuta tasasel tulel pidevalt segades, kuni glasuur on ühtlane.

Kui šokolaadi ja rõõska koort käepärast ei ole, võib vabalt kasutada ka seda glasuuri: 100 g võid ja 100 g suhkrut sulatada, lisasada 2 spl kakaod ja 2 spl hapukoort. Lase natuke tahenaeda ja vala koogile.

Kaunistasin mustikatega, mis sobisid suurepäraselt.

Hoia kooki järgmise päevani jahedas, et küpsisekihid jõuaksid kenasti läbi imbuda.

Lõkkekala

Kunagi ammu jättis selline kala mulle unustamatu mulje. Olin siis seitsmendas klassis ja aasta oli 1977:) Suure vanapaberi kogumise võistluse võitjatena sai meie klass ekskursiooni Nelijärvele. Ööbisime seal telkides ja tegime igasugu põnevaid asju, sealhulgas püüti ka kala. Kanseldamas oli meid meie kooli ainus meesõpetaja ja kui tema siis päeval püütud kalad õhtul lõkkesse pistis oli see tol hetkel minu arvates ikka eriti geniaalne, maitse on ka siiani meeles. Lapsepõlve mälestused on need mis jäävad.

LÕKKEKALA tegemiseks vajad algatuseks lõket, värsket roogitud valget kala, soola, pipart, ühte paksemat nädalalehte ja jõupaberist kott. Tänapäeval asendab seda viimast väga edukalt küpsetuspaber.
Roogi kala ja raputa peale ja sisemusse soola, pipart. Pane tillikimp kalale kõhtu. Mul oli sügavkülmas hakitud till ja seega raputasin seda laialt igale poole.

photo.jpg

Keera kala korralikult märjaks tehtud küpsetuspaberisse. Edasi paki kala ajalehte, leht-lehe haaval, kuni saad korraliku paki. Oleneb kala suurusest aga näiteks läbi loetud Maalehest peaks täitsa piisama;) Pista pamp juba kustuvatele süte vahele, kraabi ka peale mõned söed.

photo.jpg

Kui ajalehed on peaaegu põlenud on kala valmis:) Minul oli see kala umbes 30 minutit suitsuahju kustuvas koldes. Küpsemise aeg oleneb kala suurusest, väiksema kala saab kiiremini kätte:)

photo.jpg

Tuuli pani ka kala põlema ja katsetas ka punase kalaga.

Rummikoogid

Pühapäeval on emadepäev ja kindlasti mõtlevad paljud, et milline võiks olla see kook mida saab teha koos kõige pisemate kokahakatistega. Mis oleks lihtne ja kiirelt saaks valmis, sest ega nendel pisikestel pole ju kannatust kaua oodata. Mõtlesin minagi seda siin eelmisel nädalavahetusel ja siis plahvatas see mõte. Väga lihtne käeline tegevus väikesele kohe 2 aastaseks saavale lapsele ning kogu mahus täiseti jõukohane.
Need koogid valmistasime väikese Meiliga tema issi sünnipäevaks. Väike kokapreili oli hiljem väga uhke ja pakkus kooke ning alati teatas juurde ka autori nime. Osad koogid olid ka erilise garantiimärgiga, need millel olid peakoka poolt väike tooteproov (amps) võetud.

RETSEPT
Rummikoogid
1 tordipõhi 400 g (poest)
3 sl kakaopulbrit
rummiessentsi (meil kulus terve väike ampull)
hapukoort u 2-3 spl

Lõika biskviitpõhjalt pruunikamad küljed ära, pane kõrvale.
Pudista ülejäänud biskviitpõhi kaussi. See tegevus meeldis Meilile isegi väga, keegi teine ei tohtinud väikest kokapreilit segada. Lisa kakao ja rummiessents. See töö jäi abikokale. Nüüd lisa veidike hapukoort, et saaksid seotud, ent vormitava massi. Ideaalis võiks nüüd mass mõne minuti taheneda, siis võtavad pallikesed lihtsamini vormi. Vormi saadud mass pallikesteks (umbes 10 tk). Siin pidi abikokk veidi aitama. Pudista biskviitpõhja küljed kaussi, veereta rummikooke biskviidipurus. Veeretamine oli väga tähtis töö ja jõukohane väikesele Meilile. Suru lamedamaks ja kaunista. Meie torkasime peale röstitud pähkleid.

Kõiksepealt tuleb puru teha. Meili ise tegi issile:)

Ilusat emadepäeva kõigile emadele, vanaemadele ja vana-vanaemadele !
Tulbid

Kodused verivorstid.

Verivorstitegu on osa jõulumeeleolust, tähtsam kui vorstid ise on see traditsioon ja kogu pere koosolemine/koostegemine. Kõik on kaasatud. Juba detsembri alguses saab igaüks ülessande, kes hangib soolikad , kes vastutab vere eest. Tänapäeval on lisandunud veel üks raske missioon. Nimelt pekist sealiha on pea võimatu hankida, sead on kõik nii taised, et sel aastal sai selgeks see, et kõige pekisem koht seast on hoopiski põsk, mitte kõhutükk, nagu varematel aegadel. Igaljuhul said kõik oma ülessannetega ilusasti hakkama ja vorstitegu võis alata planeeritud päeval.
Retseptiks on seda raske nimetada, pigem on siin ehk mõned tähelepanekud ja juhised, mida peaks jälgima. Maitseid on ju ka palju ja ega meie koduvorstid ei pretendeeri millegile erakordsele. Tõed on vanad ja traditsioonidega. Maitseainetega pole liialdatud ja autentsust on aastaid püütud säilitada.

JUHISED
PC174472
1kg odrakruupe
u 2l toiduverd
u 2kg pekist sealiha
u 1 kg sibulaid
soolikaid (sea, lamba)
vorstirohtu e. majoraani
vajadusel soola.

Alustada tuleb soolikatest.Kui soolikad on ostetud turult ja Rakvere vaakumpakendis võid järgmise lõigu vahele jätta aga kui oled need saanud mõnelt talupidajalt, siis on sooltel vaid suurem sodi surveveega välja lastud ja nad näevad sellised paksud ja läbipaistmatud välja.
Olen kuulnud, et paljudele see rasvakiht meeldib ja soolikaid rohkem ei puhastatagi, mina nii ekstreemne pole võibolla on see seotud jällegi mu taustaga. Loomaarsti tütrena olen piisavalt näinud mis (õigemini kes) võivad sea sooltes aega veeta, niiet meie peres lähevad soolikad puhastamisele. Toiming ise on siis järgmine. Lõika soolikad parajateks juppideks näiteks meetrised. Keera sooled pahupidi. See on lihtne teha jooksva vee all- keerad otsa pahempidi ja lased siis veel joosta nii, et soolikas ennast ringi pöörab. Kui sul kraanist vett ei jookse, vajad abilist, kes siis kannuga vett valab, samal ajal kui sina soolika pahempidi keeratud otsa hoiad. No maatingimustes on seda ette tulnud. Nüüd siis on sool tagurpidi ja vajalik ja kõige lihtsam instrument puhastamiseks on kummiga kokku seiotud kaks metallist peenikest sukavarrast. Võid soolikaid ka noaga kaapida, aga siis on oht soolikas katki teha ja see on üsna vaevaline protsess ka. Paned soolikajupi keskelt kahe kokkuseotud varda vahele, hoiad ise varraste seda otsa koos kus kummi pole ja tõmbad soolika sealt läbi ning kogu rasvakiht eraldub lihtsa liigutusega. Kordad teise poolega ja ongi valmis. See siuke tunde mänga aga saab ruttu käppa. Kui see üleliigne rasv on eemaldatud, siis loputa soolikad üle ja valmis ongi, tagasi pööramine pole oluline, aga võib vabalt ka õigetpidi tagasi keerata. Puhastatud soolikad seisavad vähese soolaga külmkapis päris hästi ja seega võib selle puhastamise varem ette võtta, nigu minagi seekord tegin.

Nüüd siis vorstist.
Keeda kruubid. Sellega on nagu ikka, kõigepealt tuleb kruubid mitme veega korralikult puhtaks pesta ja siis kas leotada või kohe külma veega keema panna. Juhul kui leotad, siis lihtsalt läheb keetmisega vähem aega. Mina panen ikka terakese soola ka keeduvette ja keedan siis pehmeks, aga mitte pudruks. Pekine liha tuleb hakkida peenikesteks kuubikuteks. Meil kulus selleks kaks ja pool, turult hangitud päris suurt, värsket seapõske. Aga kindlasti võib katsetada ka suitsupõsega. Ja vanematel aegadel (kui sead pekisemad olid) kasutasime ikka sea kõhutükke. Sibul tuleb samuti hakkida peeneks kuubikuks. Hunnik võiks umbes sama suur tulla kui pekihunnik:) (maitse asi) Pane pekikuubikud leigele pannile, siis hakkab rasv eralduma, kui paned kuumale pannile võib juhtuda kohene pruunistumine ja seda me hetkel ei vaja. Prae pekki natuke aega ja siis lisa sibulad. Hauta kuni sibul on pehme, pruunistada pole vaja. Lisa peki-sibulasegule jahtunud kruubid ja sega. Kõiki kruupe ma kohe ei pane, vaid timmin segu silma järgi enamvähem parajaks, et oleks ikka lihane ja noh… paras:) Enne vere lisamist peaks puder nii jahtunud olema, et saab käega segada, tulisele pudrule ära verd veel pane. Veri kurna kindlasti läbi peene sõela , siis jäävad võimalikud klombid sõelale ja ei sattu vorsti sisse. Nüüd peaks puder selline paras vedel olema ja õige aeg on lisada ka majoraan. Paar pakki võiks varutud olla;) Kui kõik on korralikult läbi segatud on aeg maitsetestiks. Toorest verd ei soovita ma kellegil suhu pista. Isegi kui veri on hangitud “usaldusväärsetest allikatest” näiteks ämma kaudu;) Selleks, et vorsti maitse parajaks timmida pane pann tulele ja tõsta luskiatäis segu praadima. Prae korralikult läbi ja maitse. Nüüd saad teada, kas verevõtja on verele ka soola lisanud, seda tehakse ikka vahel. Timmi maitsed praadides ja maitstes parajaks ja proovi aga veel, kuni on sinu arvates parajalt soola ja parajalt vorstirohtu e. majoraani. Mina pipart ja muid aineid ei lisa aga siin on nüüd koht kui võid seda kõike katsetada.Kui on liiga soolane, lisa kruupe, isegi sortsu vett võib panna.
Nüüd tuleb see segu soolikatesse toppida, käepärased vahendid on suur Coca pudel pooleks lõigatuna trehtliks ja kasvõi puulusika saba pulgaks. Minul on pulgaks “peenem riist” Nimelt sõbranna poolt Hispaaniast toodud Mojito valmistamise nui sobib selleks suurepäraselt. Soolikaid ära väga täis topi, vorstid peaks sellised lapikud jääma:) Seo otsad sobiva nööriga kinni ja keeruta omale meeldivad vorstijupid.
Valmis topitud vorstikesed tuleb nüüd keeta. Selleks aja suures potis vesi keema ja maitsesta vesi vürtspipra ja loorberiga, musta terapipart panin ka. Soolaga on nüüd nii, et kui maitsmisel ikka tundus, et verele on ohtralt soola lisatud ja natuke nigu soolane, siis jäta vesi soolata aga kui kõik oli ok , siis maitsesta ka vesi kergelt soolaga. Keeda vorste hästi tasasel tulel, sest muidu võivad katki keeda. Kui ikkagi mõni vorst on liiga täis topitud ja keedes nad ju paisuvad, siis on abiks väikese augu torkamine vorsti. Vorste keeda jao kaupa, sest vorstid peavad saama lõdvalt vees ujuda. Keeta tuleb umbes 10-15 minutit ja valmis on siis, kui vorsti nõela või tikuga torgates punast verd ei purska. Keedetud vorstid tõsta alusele ja lase jahtuda. Ongi valmis:)
Vorste prae enne serveerimist ahjus krõbedaks ikka sellisel keskmisel temperatuuril, liiga kuuma ahju pistetud vorstid plahvatavad;)

PC174309 PC174325 PC174428
Mõned lõbusad pildid siin veel