Nostalgia

Marineeritud räimed

Üks mõnus kate võileivale. Säilib külmkapis ka täpselt niikaua kui otsa saab. Tegelikult on need räimed head ka koos kuuma keedukartuliga. Igaljuhul oli Nõmme turul väga ilusaid räimi ja nii nad siis purki said. Retsept pärineb lapsepõlvest ja ju neid nii tehti ja tehakse praegugi paljudes kodudes.
Enne kui jõudsin pildi teha, olid ahnitsejad suure osa purgi sisust juba nahka pannud:)

RETSEPT
photo.jpg
1-1,5 kg värsket räime
0,5 l külma vett
3 spl soola
3 spl suhkrut
3 spl 30% äädikat
ratasteks lõigatud sibulat
u 1 dl toiduõli

Puhasta räimed peast, sabast ja sisikonnast. Roots jäta esialgu sisse. Seda on värskel räimel raske eemaldada ka. Sega marinaad veest soolast, suhkrust ja äädikast. Sega kuni suhkur ja sool on täielikult sulanud. Pane puhastatud kalad marinaadi ja kata anum kaanega. Jäta külma kohta marineeruma järgmise päevani. Vala marinaad ära ja eemalda kaladelt selgrood, nüüd on see lihtne. Suuremad räimed olen pikkupidi pooleks teinud. Pane räimed kihiti sibularatastega sobivasse anumasse.Vahepeal nõrista natuke õli ka kihtide vahele. Viimaseks kihiks jäta sibularattad ja nirista veel natuke õli.Suru vahepeal kihid tihedamalt kokku. Hoia külmikus.Paari tunni pärast võid juba panna mõned kalafileed ja sibularattad võileivale ning lasta hea maitsta:)

Rulaad

Selline rulaad on pärit jällegi minu lapsepõlvekodust. Kaunistas ta kõiki vähegi pidulikumaid sündmusi saatvat lauda ja oli üks minu lemmikumaid suupisteid. On siiamaani. Seda valmistati tavapäraselt vasika küljest. Tundub mõistlik, sest ega sel vasikal suurt midagi seal ribide peal muidu süüa polegi. Tänapäeval on vasika küljega raskusi, kui just ei oma tuttavat lihamüüjat, kes väärt kraami sulle tükeldamata kujul alles hoiab. Ja kui kasutada oma fantaasiat, siis on isegi küülikust võimalik päris arvestatav pinnalaotus saada ja rulliks kokku keerata.
See tänane rulaad on aga hoopistükis kodus kasvanud kitsest. Pool kitse kaalus alla 4 kilo, niiet tegemist päris hõrgu toorainega. Võib tunduda ülearu raske ja töömahuka mässamisena aga tegelikult on asi lihtsamast lihtsam. Vajad väikest teravat nuga ja väheke kannatust.

RETSEPT
113
1 kitse külg
1 küüs küüslauku
1 suurem porgand
soolapekki
peotäis värsket tüümianit (ainult lehed)
soola,värskelt jahvatatud pipart

Puljongi jaoks
soola
terapipart
sibul
porgand
varssellerit
loorberit
mõni tera vürtsi

Kõigepealt peab poolikul kitsel eemaldama jalad. Tee seda nii, et võimalikult vähe vigastaksid küljeliha.Siis eemalda terava noaga ribid. See ongi kõige mahukam ettevõtmine. Ribide eemaldamiseks lõika seestpoolt ribi peal olev kile ribi algusest ja pikki ribi terava noaga lahti ja tõmba ettevaatlikult ribi oma pesast välja. On naruke pusimist aga saab hakkama. Ole ettevaatlik, et sa ei vigastaks liha nii, et pealmine kiht katki läheb. Ka kõhualused kõhred saab samamoodi kätte. Siis maitsesta saadud pinnalaotus soola ja pipraga, lisa sinna ühtlaselt peeneks hakitud küüslauku ja meelepärast maitseainet. Mina panin tüümiani lehekesi. Lõika kooritud porgand ja kamarast eemaldatud soolapekk parajateks kangideks ja paiguta lihale, samapidi nagu enne olid ribid. (vt.pilte). Rulli kokku ja mässi tihedalt marlisse. Seo korralikult ja pane koos ribikontide ja muu lihaülejääkidega keema. Emalda vaht ja nüüd lisa puljongisse maitseained ja köögiviljad. Puljong võiks päris soolane olla, et maitsed jõuaksid läbi marli lihani. Keetmise aeg sõltub lihast. Kitserulli keetsin tasasel tulel umbes 2 tundi aga jänes keeb palju kiiremini valmis, ehk tunniga. Kui aga on tegemist vanema vasikaga siis läheb isegi 3 tunnikest. Kui rull on valmis pane ta külma kohta vajutuse alla. Minul on selleks otstarbeks üks telliskivi. Panen rulli alusele, sinna peale paraja suurusega lõikelaua ja siis telliskivi raskuseks. Lase rulaadil täielikult jahtuda. Mina panen õhtul sahvrisse ja hommikuks on valmis. Siis aruta nöörid ja marli ümbert ära ja lõika õhukesteks viiludeks ning serveeri.

photo.jpg Kits kitserulaad

071 Kits

Küülik
Siin üks pilt ka küüliku pinnalaotusest. See on natuke keerulisem, sest ka selgroog tuleb ettevaatlikult eemaldada ilma pealiskihti vigastamata. Ja küüliku koibadest tee mõnus pajaroog näiteks selle retsepti järgi.
Igaljuhul soovitan katsetada ja ma usun, et rulaadist võib saada ka teie peolaudade lemmik.
Mõned pildid siin veel.

Paradiisiõunad

Mul on üks vana tuttav õunapuu, mäletan teda kui imet juba lapsepõlvest. Ime seisnes selles, et ma ei suutnud mõista, kuidas üks vana puu võib nii viljakas olla. Alati on ta sügiseks tulipunaseid vilju täis. Emaga käisime neid sealt siis ikka korjamas ja marineeritud paradiisiõunad olid talviseid  praetaldrikuid kaunistamas ja maitsesid ka hea. Eriti maitses mulle veel see vedelik sealt purgist. Saatuse tahtel on see puu nüüd meie pere ühel krundil.Ja ükskõik kui kahju mul ei ole, tundub see tema viimaseks sügiseks jääma. Puu jääb uuele majale ette. Karm, aga midagi ei ole teha. Eks ta on ikka väga vana ja räsitud ka juba, aga ikkagi on kahju. Enne kui ta õunapuude paradiisi jõuab käisin tal külas. Purki sai hulga paradiisimoosi ja jõululaual (kuidagi kahtlane värk paradiisi õunad ja jõulud ) tuletame teda kindlasti hea sõnaga meelde. Üks mis kindel on see, et kui see uus maja valmis saab, istutan ma sinna vana puu auks noore paradiisiõunapuu.

Marineeritud paradiisiõunad
photo.JPG

paradiisiõunu
1l vett
1 pakk glögivürtse
300 g suhkrut
3 spl 30% äädikat

Vaata palju sul vett vaja on arvestades, et kui lisad õunad peaks siirup neid katma.Keeda veest suhkrust ja maitsevürtsidest siirup. Keera tuli alt ära ja lase siirupil kaane alla umbes pool tundi maitsestuda. Samal ajal pese õunad ja lõika varreotsad natuke lühemaks. Pese purgid kuuma veega ja pane kaaned vette keema. Aja siirup uuesti keema lisa õunad lase keema tõusta ja lisa äädikas. Ära nüüd enam kaua keeda (õunad lähevad katki) vaid hakka kohe purkidesse tõstma.Mina koukisin ainult kaneelikoored välja, ülejäänud vürtsid lähevad juhuslikuse meetodil purkidesse. Talvel on huvitav kui iga purk on natuke erineva maitsega. Keera peale kuumad kaaned ja jahuta tagurpidi. Säilita jahedas.

Mina leidsin kapinurgast sellise glögisegu, kus oli kaneelikoort, kardemoni, nelki, vürtsi,kuivatatud kumkvaati aga ma arvan, et sobib iga teine glögimaitseaine. Kaneelikoored, mis siirupist välja võtsid loputa külma veega üle ja lase kenasti ära kuivada, neid saab veel mitu korda kasutada.

photo.jpg photo.jpg photo.jpg

Paradiisimoos
photo.jpg
1 kg paradiisiõunu
200 g suhkrut
1 spl sidrunimahla
2 dl vett

Pane pestud ja vartest eemaldatud õunad veega potti. Keeda madalal tulel, kuni õunad on pehmed, see võatab natuke rohkem aega. Suru pehmeks keedetud õunad puulusika abiga läbi peene sõela, et seemned ja südamed eraldada. Saadud mass keeda suhkruga moosiks. Soovitan vahepeal maitsta ja soovi korral võib ka vähem suhkurt panna. Sidrun aitab maitse kuidagi balansseerida aga see on ka maitse küsimus. pane korralikult pestud purkidesse ja kaaneta keedetud vees steriliseeritud kaantega. Eks see oleneb õuntest, aga mul jääb see moos selline marmelaadine.
Siin on veel üks retsept, mida ma ilmselt ka katsetan

Enne kui suhkrut lisad ja moosi hakkad keetma võta natuke pressitud õunamassi, sega veega ja keeda üks mõnus mannavaht

Beestmilch ehk ternespiimavorm

See kook, kui nii võib nimetada, toob nii mõnelegi kindlasti lapsepõlve meelde. Üks neist on kindlasti Tuuli, kes õhutas mu huvi selle valmistamisele veelgi. Minu lapsepõlves sellist kraami ei pakutud, ilmselt oli see seotud mu vanemate väga lähedase kokkupuutega loomapidamisest suurfarmis;) Mäletan isegi, kuidas ternespiima ämbrid ootasid vasikateni jõudmist ja kärbsed tiirutasid ümberringi. Tänapäeval on asi muidugi hoopis midagi muud. Lehmi lüpsavad robotid, kogu süsteem kus piim liigub on kinnine ja iga tilk kontrollitud. Et suurfarmist ternespiima hankida, peab muidugi käsi sees olema;) Mul juhtumisi on ja selle kvaliteedis ka ei pea kahtlema, kõik on vastavate testidega üle kontrollitud ja puhas kraam. Nüüd jäi üle vaid retsept hankida. Tuuli teadis umbkaudset retsepti nimega Kalbedant, uurisin siis maad ja kauge väljamaa “sugulane” Anne omab väärt raamatut (oi kuidas ma tahaks seda raamatut endale) Peale selle on ta seda küpsetist isegi kunagi teinud ja söönud. Niisiis võtsin selle aluseks ja siin ta on.

Panen siia täpse retsepti siis sellest väärt raamatust Keedu- ja majapidamise-juht. Tartus,1924. Koostaja Adeline Tannbaum, keedu- ja majapidamise õpetaja.

Värske piima vormiroog. ( Beestmilch)

Arve:
Ternespiimavorm
3 klaasi värsket piima (ternespiim)
2-3 klaasi harilikku rõõska piima,
väike peotäis mandleid,
klaas suhkrut,
1 tl kaneelipulbrit.

Kui värske piim on esimesest ja teisest lüpsist, siis võib 3 klaasi nimetatud piima 3 klaasi hariliku piimaga segada. Juurde segatakse 1 teelus.soola, 2 lusikat suhkrut ja peotäis koortest puhastatud ja peeneksraiutud mandleid. see vedelik valatakse küpsetusvormi ja küpsetatakse 1/2 tundi ahjus. Süüakse suhkru ja kaneeliga ning rõõsa piimaga.
See roog peab kohe lauale antama, sest et vesiseks lööb, kui kaua seisab.

Mina tegin siis muidu täpselt retsepti järgi aga kuna ma ikka väga kindel ei olnud kas värske piim on esimesest lüpsist, siis oli piima vahekord 3 klaasi ternespiima ja 2 klaasi täispiima (see oli ka otse farmist) Mandlid panin hetkeks keeva vette ja siis ehmatasin külma veega, pigistasin koortest välja ja hakkisin (umbes 100g). Lisasin veel 1 tl vaniljesuhkurt (oleks võinud isegi rohkem olla). Keeksivormi määrisin võiga ja tiirutasin seal sees väikese osa hakitud mandlitest nii, et vormi seinad said kaetud. Suurem osa mandlitest läks ikka küpsetise sisse. Küpsetasin 200 kraadises ahjus 30 minutit. Kummutasin vormist välja ja raputasin peale ohtralt kaneeli ja pärlsuhkurt. Kindlasti võiks proovida mandlite asemel ka rosinaid, kuigi mulle mandlitega meeldis.

photo.JPG Bestmilch e. ternespiimavorm

Piimamees keeldus viisakalt küpsetist proovimast, Jaana arvas, et täitsa hea, mulle tundus, et oleks võinud magusamgi olla ja mõni hapukas moos oleks kindlasti sobinud kastmeks juurde võtta. Aga vorm sai söödud ja kokk oli rahul.

P6143744 P6143741
Õnnelikud vabapidamisel lehmad, kes seisavad järjekorras, et ometigi sinna lüpsirobotisse saada, robot on aga kaval, üle kolme korra päevas sisse ei lase;) Eks neid ootab seal meelehea ka muidugi, ega nad muidu ei trügiks sinna.

Kapsarull

Kapsarullid on minu kõige lemmikum toit. Neid ei ole kunagi liiga palju. Vanasti tehti meil kodus neid ikka sügisel, kui kapsad olid korralikud suured, et saaks võimalikult suuri lehti , kuhu siis täidis sisse keerata.
Praegu on aga väga ilusaid kohaliku päritoluga pisikesi kapsapäid juba liikvel ja no kuidagi ei saanud jälle poes mööda astuda. Nii siis läkski väike nooruke kapsapea korvi ja tuli selline rull. Tähtis on veel see, et kogu kapsas sai ära kasutatud, ka need kõige tillemad lehekesed.

RETSEPT
kapsarull
1 väike värske kapsapea
0,5 kg hakkliha (veis ja siga pooleks)
1 väike sibul
2 keskmist porgandit
1 dl keedetud riisi
2 küünt küüslauku
võid, õli
sool, pipar

Eralda ettevaatlikult kapsapea lehed ja keeda soolaga maitsestatud vees pehmemaks, vaata, et õrnad lehed päris katki ei keeks. Tõsta lehed sõelale ja jahuta külmas vees, et nad edasi ei küpseks.Riivi jämeda riiviga porgandid ja haki sibul. Küpseta sibul ja porgand vähese õliga pannil poolpehmeks aga ära pruunista. Vajadusel lisa pannile sorts vett. Sega hakkliha, keedetud riis ja porgandi-sibulasegu kokku, maitsesta soola ja pipraga ning lisa sinna ka pressitud küüslauk. Laota küpsetuspaberile (sellega on hiljem rulli hea ahjuvormi tõsta) suuremad kapsalehed nii, et nad jääksid servapidi üksteise peale. Vaata suurust oma vormi järgi. Laota täidis ühtlaselt lehtedele ja väiksemad lehed omakorda hakklihasegule. Keera rull kokku ja tõsta ettevaatlikult koos paberiga vormi. Piserda vähese õliga ja pane rullile võikillukesi. Küpseta ahjus 190 kraadi juures 45 minutit kuni 1 tund. Mulle meeldib kui kapsas veel krõmpsub ja mina piirdun 40-45 minutiga. Eks see oleneb ahjust ka. Kui rull kipub pealt liiga kõrbema, kata hõbepaberiga. Praevedelikust valmista mõnus koorene kaste ja serveeri värskete keedetud kartulitega ja viimistle ohtra värske tilliga.

photo.jpg Kapsarull photo.jpg

Viinerid saia sisse ehk Lämmi Pini

On lihtsaid ja siis veel lihtsamaid mõnusaid ampse. See siin on nüüd nii lihtne, et võiks soovitada köögihuvilistele poistele ja tüdrukutele. Aga sobib ka suurematele pikniku korvi pistmiseks. Ja miks ka mitte lihtsalt kiireks suviseks eineks.
photo.jpg
Vaja läheb:

Röstsaia viile, teradega saiad on eriti head.
Viinereid , minul olid Jussi viinerid ja neid läheb iga saia sisse 2 tk.
Juustu
Majoneesi, ketšupit, sinepit või mis iganes muud meelepärast majoneesilist kastet
Sutsu õli.

Rulli tainarulliga (kui tainarulli pole, sobib ka tühi pudel) saiaviilud õhemaks. Määri saiaviil meelepärase kastmega, aseta kastmele juustuviilud. Viinerid pane nii, et saaksid kokkurullimist alustada nurgast. Aseta õli või võiga määritud ahjuvormi või plaadile. Piserda üle vähese õliga ja soovi korral raputa peale riivitud juustu. Küpseta eelkuumutatud 200 kraadises ahjus kuni saiad on kuldsed.

Täiendatud 01.07.11
Järjekordne tõestus sellest, et lihtsad asjad võluvad inimesi enim. Pille Nami-Namist tegi väikeseid mugandusi:) Proovi nii ka !

Värsked hapendatud kurgid

Kui ma nägin kohalikus Karni poes neid väikeseid kurgibeebisid siis meenus , et sügavkülmas on üks kurgisoolamise komplekt. Jah, ma olin sügisel ikka nii andekas, et sügavkülmas oli peotäis mustsõstralehti, jupp mädarõigast ja punt tillivarsi. Miks neid seal nii vähe oli jääb muidugi segaseks aga sel sügisel olen hoolsam, ma luban.

RETSEPT
Esimesed kurgid 23.04.11
umbes 1 kg väikeseid kurke
1 l vett
2 spl jämedat soola
1 spl suhkurt
peotäis mustsõstralehti
pöidlasuurune jupp mädarõika juurt
väike punt tillivarsi
1 küüslaugupesa
soovi korral
1 spl sinepiseemneid
1 spl koriandriseemneid

Pane kurgid paariks tunniks jääkülma vette likku. Pestud ja leotatud kurgid pane vaheldumisi lehtede ja tillivartega sobivasse nõusse. Lisa sinna ka mädarõikalaastud ja risti pooleks lõigatud küüslaugupesa. Keeda veest, soolast ja suhkrust soolvesi ja vala see kuumalt kurkidele. Pane peale vajutus, et kurgid kenasti soolvees seisaksid. Homme võid kurke krõmpsutama hakata.

Võta kurke anumast alati puhta kahvliga, käega purgis sobrades läheb asi kiirelt rikknema.

Azuu

Azuu on pärit tatari köögist ja valmistatakse seda kindlasti loomalihast. Kuna poes vaatas imeilusa välimusega looma abatükk mulle vastu siis mõeldud-tehtud.

RETSEPTAzuu

500 g kondita loomaliha
600 g jahusemaid kartuleid
1 sibul
5 küüslauguküünt
3 sl tomatipastat
3 keskmist hapukurki
4 tera vürtsi (uhmerdatult)
1 loorberi leht
soola, pipart
soola, pipart

Lõika liha ristikiudu viiludeks ja siis väikese sõrme suurusteks kangideks. Haki sibul ja küüslauk. Pane paksupõhjaline pott tulele ja kuumuta selles sibul ning küüslauk, ära pruunista. Lisa liha ja aeg-ajalt segades prae kuni üleliigne vedelik on pannilt kadunud ja liha veidi pruunistunud. Nüüd lisa tomatipasta ja maitseained ja hauta paar minutit. Siis vala peale kuum vesi nii, et liha oleks ikka korralikult kaetud. Hauta tasasel tulel, kaane all kuni liha on pehme ja mure ( umbes 1 tund). Vajadusel lisa vett juurde. Vahepeal lõika kartul ja kurk samasuurusteks kangideks. Prae kuumal pannil kartul kiirelt pruuniks kuid mitte pehmeks. Kui liha on haudunud siis lisa kartul ja kurk ning hauta kuni kartul on pehme. Segamisega ole ettevaatlik, et kartul jääks terveks. Kaunista värskelt hakitud peterselliga ja serveeri. Kõlbab ka väga edukalt järgmisel päeval soojendamiseks.

Kohupiimapontšikud

Pühapäeva hommikusse sobivad vanad head kohupiimapontšikud väga hästi. Neid on lihtne ja kiire valmistada.
Minu ema on köögis alati abitöödel olnud ja magusat pakuti meie kodus harva. Küpsetamine ei sobinud ei isale ja ammugi siis emale . Aga neeed pontšikud on minu lapsepõlve nädalavahetustest küll meelde jäänud.
Minu köögist tulevad need tavaliselt siis kui mõni kohupiimapakk on jäänud liiga kauaks oma korda ootama. Seekord said siis ricottast aga sobib ka mõni teine teraline kohupiim.

pontsikud3.jpg

RETSEPT

400 g ricotta kohupiima
5 sl suhkrut
3 muna
160 g jahu
0,5 tl soola
1 triiki tl söögisoodat
Frittimiseks õli

 

JUHISED

Hõõru kohupiim muna ja suhkruga ühtlaseks. Lisa sooda ja soolaga segatud jahu. Vormi kahe lusika abil paraja suurusega pätsid ja küpseta kuumas õlis. Kui pistad puutiku kuuma õli sisse ja selle ümber hakkab mullitama on õli parajalt kuum. Et tainas lusikate külge kinni ei jääks kasta need enne taina vormimist kuuma õli sisse.

Tegelikult piisab ka ühest lusikast, tulevad lihtsalt veidi karusema välimusega. Pontšik peaks ennast ise ringi keerama, kui ei siis aita teda kahvliga.
Pruunid pontšikud tõsta köögipaberile et liigne rasv jääks paberisse. Valmis pontšikud raputa üle tuhksuhkruga.

Tšeburekid

Vaja läheb

  • 3 klaasi jahu
  • 1 muna
  • 1 tl soola
  • 3/4 klaasi toasooja vett
  • 500 g lambaliha (võib kasutada ka sealiha)
  • 1 suur sibul
  • 4 küünt küüslauku
  • peotäis hakitud siledalehelist peterselli
  • sool, pipar

Nisujahust,veest ja munast valmista teeluskia soolaga sitke tainas. Pane tainas külma tahenema vähemalt pooleks tunniks.

Liha aja koos sibula ja küüslauguga läbi hakklihamasina,lisa hakitud petersell ja maitsesta soola  pipraga. Täidisele võib lisada ka sutsukese külma vett, saab mahlakam.

Kui tainas on rullitud 1 mm paksuseks, lõika sellest väikese alustassi suurused tükid. Pool igast taignatükist kata täidisega, keera peale katkmata pool ja pigista kokku servad, mis on määritud lahtiklopitud toore munaga. Seejärel prae tšeburekke kõrgel pannil rohkes õlis.

Peterselli võib asendada koriandriga või omale meelepäraste ürtidega.