September 2011

Paradiisiõunad

Mul on üks vana tuttav õunapuu, mäletan teda kui imet juba lapsepõlvest. Ime seisnes selles, et ma ei suutnud mõista, kuidas üks vana puu võib nii viljakas olla. Alati on ta sügiseks tulipunaseid vilju täis. Emaga käisime neid sealt siis ikka korjamas ja marineeritud paradiisiõunad olid talviseid  praetaldrikuid kaunistamas ja maitsesid ka hea. Eriti maitses mulle veel see vedelik sealt purgist. Saatuse tahtel on see puu nüüd meie pere ühel krundil.Ja ükskõik kui kahju mul ei ole, tundub see tema viimaseks sügiseks jääma. Puu jääb uuele majale ette. Karm, aga midagi ei ole teha. Eks ta on ikka väga vana ja räsitud ka juba, aga ikkagi on kahju. Enne kui ta õunapuude paradiisi jõuab käisin tal külas. Purki sai hulga paradiisimoosi ja jõululaual (kuidagi kahtlane värk paradiisi õunad ja jõulud ) tuletame teda kindlasti hea sõnaga meelde. Üks mis kindel on see, et kui see uus maja valmis saab, istutan ma sinna vana puu auks noore paradiisiõunapuu.

Marineeritud paradiisiõunad
photo.JPG

paradiisiõunu
1l vett
1 pakk glögivürtse
300 g suhkrut
3 spl 30% äädikat

Vaata palju sul vett vaja on arvestades, et kui lisad õunad peaks siirup neid katma.Keeda veest suhkrust ja maitsevürtsidest siirup. Keera tuli alt ära ja lase siirupil kaane alla umbes pool tundi maitsestuda. Samal ajal pese õunad ja lõika varreotsad natuke lühemaks. Pese purgid kuuma veega ja pane kaaned vette keema. Aja siirup uuesti keema lisa õunad lase keema tõusta ja lisa äädikas. Ära nüüd enam kaua keeda (õunad lähevad katki) vaid hakka kohe purkidesse tõstma.Mina koukisin ainult kaneelikoored välja, ülejäänud vürtsid lähevad juhuslikuse meetodil purkidesse. Talvel on huvitav kui iga purk on natuke erineva maitsega. Keera peale kuumad kaaned ja jahuta tagurpidi. Säilita jahedas.

Mina leidsin kapinurgast sellise glögisegu, kus oli kaneelikoort, kardemoni, nelki, vürtsi,kuivatatud kumkvaati aga ma arvan, et sobib iga teine glögimaitseaine. Kaneelikoored, mis siirupist välja võtsid loputa külma veega üle ja lase kenasti ära kuivada, neid saab veel mitu korda kasutada.

photo.jpg photo.jpg photo.jpg

Paradiisimoos
photo.jpg
1 kg paradiisiõunu
200 g suhkrut
1 spl sidrunimahla
2 dl vett

Pane pestud ja vartest eemaldatud õunad veega potti. Keeda madalal tulel, kuni õunad on pehmed, see võatab natuke rohkem aega. Suru pehmeks keedetud õunad puulusika abiga läbi peene sõela, et seemned ja südamed eraldada. Saadud mass keeda suhkruga moosiks. Soovitan vahepeal maitsta ja soovi korral võib ka vähem suhkurt panna. Sidrun aitab maitse kuidagi balansseerida aga see on ka maitse küsimus. pane korralikult pestud purkidesse ja kaaneta keedetud vees steriliseeritud kaantega. Eks see oleneb õuntest, aga mul jääb see moos selline marmelaadine.
Siin on veel üks retsept, mida ma ilmselt ka katsetan

Enne kui suhkrut lisad ja moosi hakkad keetma võta natuke pressitud õunamassi, sega veega ja keeda üks mõnus mannavaht

Majoneesikook

Alati ajab mind kuidagi turri, kui ma näen lapsevanemaid, kes ostavad mingeid kahtlaseid ei_tea_kui_kaua säilivaid keeksikesi oma väikestele lastele. Mõtlen, et õigem oleks ikka ise teha need laste maisustused, tead vähemalt mida sinna sisse oled pannud. Proovisin ise ka ampsu miskit poest toodud barnit või mis iganes ta oli. Tekkis kiusatus lapsed ära petta;) Mul on arvutis üks katalog kuhu on kogunenud igasugu retsepte, mõnel allikas ka juures aga mõnel mitte. Sorisin selle siis läbi ja pilk jäi pidama sellisel koogil, kuna retsept oli nimeta, siis talle nime otsides leidsin Nami-Namist sama retsepti (kui ei leia kuskilt retsept, siis sealt ikka leiab) ja seal on selle koogi nimeks Majoneesikook. Kook on lihtne teha ja maitses nii suurtele kui ka väikestele. Väikesed testjad olid 1,3 aastane Meili, 4 aastane Heleri-Lota (kes on koduste küpsetiste suhtes suhteliselt valiv) ja 6 aastane Ethe-Liisa. Kõik sõid isuga , eriti kui teatasin, et see on ise tehtud Barni. Teaduse huvides jätsin mõned tükid rätiku alla seisma ja täna, kolmandal päeval, maitseb kook sama hea kui ahjust tulnuna.

RETSEPT
Majoneesi kook.
2 suurt muna
200 g suhkrut
250 g majoneesi
250 g nisujahu
1 triiki tl söögisoodat
1,5-2 tl vanillisuhkrut
50 g hakitud tumedat šokolaadi (võib rohkem ka olla)

Pane ahi 180 kraadi peale soojenema Sega kausis munad, majonees (minu köögis leidub juba aastaid ainult Hellmann’s majoneesi) ja suhkur.Lisa vaniljesuhkru ja soodaga segatud jahu ning hakitud šokolaad. Sega vaikselt kõik kokku ja vala võiga määritud ja riivsaiaga üle puistatud 20-24 cm koogivormi. Küpseta 180 kraadise ahjus umbes 30 minutit. Valmidust kontrolli puutikuga, kui tikk jääb puhtaks, on kook valmis.
Soodaga küpsetiste juures olen märganud, et kui sooda puutub kokku vedelikuga on mõistlik küpsetis kohe ahju panna, kerkib paremini kui siis kui tainas ootab kokkusegatult vormis ahju temperatuuri järele. Siit siis see, et ära enne jahusegu muna ja majoneesiseguga kokku sega kui ahi veel piisavalt kuum pole.

Beestmilch ehk ternespiimavorm

See kook, kui nii võib nimetada, toob nii mõnelegi kindlasti lapsepõlve meelde. Üks neist on kindlasti Tuuli, kes õhutas mu huvi selle valmistamisele veelgi. Minu lapsepõlves sellist kraami ei pakutud, ilmselt oli see seotud mu vanemate väga lähedase kokkupuutega loomapidamisest suurfarmis;) Mäletan isegi, kuidas ternespiima ämbrid ootasid vasikateni jõudmist ja kärbsed tiirutasid ümberringi. Tänapäeval on asi muidugi hoopis midagi muud. Lehmi lüpsavad robotid, kogu süsteem kus piim liigub on kinnine ja iga tilk kontrollitud. Et suurfarmist ternespiima hankida, peab muidugi käsi sees olema;) Mul juhtumisi on ja selle kvaliteedis ka ei pea kahtlema, kõik on vastavate testidega üle kontrollitud ja puhas kraam. Nüüd jäi üle vaid retsept hankida. Tuuli teadis umbkaudset retsepti nimega Kalbedant, uurisin siis maad ja kauge väljamaa “sugulane” Anne omab väärt raamatut (oi kuidas ma tahaks seda raamatut endale) Peale selle on ta seda küpsetist isegi kunagi teinud ja söönud. Niisiis võtsin selle aluseks ja siin ta on.

Panen siia täpse retsepti siis sellest väärt raamatust Keedu- ja majapidamise-juht. Tartus,1924. Koostaja Adeline Tannbaum, keedu- ja majapidamise õpetaja.

Värske piima vormiroog. ( Beestmilch)

Arve:
Ternespiimavorm
3 klaasi värsket piima (ternespiim)
2-3 klaasi harilikku rõõska piima,
väike peotäis mandleid,
klaas suhkrut,
1 tl kaneelipulbrit.

Kui värske piim on esimesest ja teisest lüpsist, siis võib 3 klaasi nimetatud piima 3 klaasi hariliku piimaga segada. Juurde segatakse 1 teelus.soola, 2 lusikat suhkrut ja peotäis koortest puhastatud ja peeneksraiutud mandleid. see vedelik valatakse küpsetusvormi ja küpsetatakse 1/2 tundi ahjus. Süüakse suhkru ja kaneeliga ning rõõsa piimaga.
See roog peab kohe lauale antama, sest et vesiseks lööb, kui kaua seisab.

Mina tegin siis muidu täpselt retsepti järgi aga kuna ma ikka väga kindel ei olnud kas värske piim on esimesest lüpsist, siis oli piima vahekord 3 klaasi ternespiima ja 2 klaasi täispiima (see oli ka otse farmist) Mandlid panin hetkeks keeva vette ja siis ehmatasin külma veega, pigistasin koortest välja ja hakkisin (umbes 100g). Lisasin veel 1 tl vaniljesuhkurt (oleks võinud isegi rohkem olla). Keeksivormi määrisin võiga ja tiirutasin seal sees väikese osa hakitud mandlitest nii, et vormi seinad said kaetud. Suurem osa mandlitest läks ikka küpsetise sisse. Küpsetasin 200 kraadises ahjus 30 minutit. Kummutasin vormist välja ja raputasin peale ohtralt kaneeli ja pärlsuhkurt. Kindlasti võiks proovida mandlite asemel ka rosinaid, kuigi mulle mandlitega meeldis.

photo.JPG Bestmilch e. ternespiimavorm

Piimamees keeldus viisakalt küpsetist proovimast, Jaana arvas, et täitsa hea, mulle tundus, et oleks võinud magusamgi olla ja mõni hapukas moos oleks kindlasti sobinud kastmeks juurde võtta. Aga vorm sai söödud ja kokk oli rahul.

P6143744 P6143741
Õnnelikud vabapidamisel lehmad, kes seisavad järjekorras, et ometigi sinna lüpsirobotisse saada, robot on aga kaval, üle kolme korra päevas sisse ei lase;) Eks neid ootab seal meelehea ka muidugi, ega nad muidu ei trügiks sinna.

Jalapeno

Kunagi talvel tuli Jaana koju ja teatas, et tema tahab nüüd täidetud jalapenot (olla kuskil pakutud ja hiiglama head pidavat olema) ja mina pean talle neid nüüd tegema:) Nonii, tellisin siis internetist seemnepaki.Väga lihtne ei olnud seemneid hankida, eestist leidsin ainult ühe tarnija ja see saatis ka algatuseks valed seemned, mõned kõned ja asi sai ikka korda. Külvasin ja istutasin, kastsin ja rohisin ja näe, septembriks oli Jaana soov täidetud:)
Julgustan kõiki kasvuhoone omanike katsetama ka nende väikeste piprakaunade kasvatamisega. Pole midagi keerulist ja jälle midagi muud meie tavalises põhjamaises köögis.

RETSEPT
photo 4.JPG
Värsked jalapenod
muna
jahu
riivsaia
fetat
sulatatud juustu
frittimiseks õli

Asi iseenesest lihtne. Lõika jalapenodel varrepoolsest otsast “mütsike” maha, kougi ettevaatlikult seemned ja seemnekojad välja, täida kas feta või sulajuustuga. Pane “mütsike” tagasi, veereta jahus, lahtiklopitud munas ja siis riivsaias. Friti kuumals õlis ja teravad elamused on kindlustatud:) Mina manustasin kõrvale loomulikult külma õlut. Tegime seda kõike õues, oma sellel aastal väga lemmikuks saanud ahju juures, wok panni ja lahtise tule abiga. Toas ongi see õliga sussitamine natuke komplitseeritud.

photo 1.JPG photo 4.JPG photo 2.JPG

Krevetipasta vähikastmes.

Pean selle postituse siia kirja panema, enne kui mul meelest ära läheb kuidas see sündis:) Jaana arvas, et see on üldse parim pasta mida ta söönud on. No võimalik, see oli tõesti hea.
Mõni aeg tagasi sattusid meile mõned vähid. Sai need siis hulga tilliga ära keedetud ja kuna neid ikka tõest vähe oli , siis maiustati need niisama lihtsalt ära. Järgi jäid koorikud ja muu puru, mida kuidagi ei raatsinud ära visata. Panin siis kotiga sügavkülma, et äkki läeb vaja. Ja läkski. Aga järgmine kord, kui meile sattuvad kohalikud vähid, ei lase ma neil sabasid ära süüa, vaid hoian needki sellele roa jaoks. Kogused on umbkaudsed aga abiks ikka;)

RETSEPT
135
Umbes pool pakki spagette
paar peotäit vähikoorikuid
peotäis külmutatud krevette
100-150 g sulatatud juustu
1 väike sibul
2 küünt küüslauk
värsket siledalehelist peterselli
õli
soola, pipart
poolik sidrun

Vala külmutatud krevetid üle kuuma veega ja hoia mõni minut kaane alla, kuni krevetid on sulanud. Koori krevetid ja pane puhas kraam ootele.Kuumuta poti põhjas sorts õli, lisa vähi- ja krevetikoorikud. Kuumuta korralikult läbi ja lisa potti vesi. Kasuta sama vett mida kasutasid krevettide sulatamiseks ja lisa sorts juurde kui vaja, et vesi kataks korralikult koorikud.Keeda tasasel tulel kuni puljong tundub juba päris tummine. Minul keesid ikka ligi tunnikese. Pane pasta soolaga maitsestatud vette keema. Jälgi paketil olevat keetmisõpetust ja ära kindlasti spagette liiga pehmeks keeda. Samal ajal pane pann tulele lisa sinna sorts õli , kuumuta pannil hästi peeneks hakitud sibul ja küüslauk, ära pruunista. Lisa kurnatud puljong ja lase keema. Hauta mõned minutid madalal tulel kaane all. Sibul ja küüslauk peaksid puljongisse sulanduma. Nüüd lisa kastmele sulatatud juust ja maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Soolaga ole ettevaatlik. Tõsta potist otse pannile spagetid. Kaasatulev keeduvesi muudab asja ainult paremaks. Sega kõik korralikult läbi ja lisa viimasena puhastatud krevetid. Kuumuta kõik kiirelt läbi. Vajuta sidrunist peale natuke värsket mahla ja serveeri kohe. Kaunista hakitud peterselliga ja keera veskist peale ohtralt värskelt musta pipart. Sidruniviilu võid ka veel taldrikule lisada. Juustuhoolikud võivad lisada veel parmesani, aga see ei ole vajalik. Tillisõbrad võivad katsetada ka värske hakitud tilliga.

093 097

Hõrgutav kabatšoki-šokolaadi kook

Presidendiproua Evelin Ilves jagas juba eelmise aasta augustis seda retsepti oma fb leheküljel. Proovisin tookord ka siis kohe järgi ja oli tõesti hea kook. See on ka ainus koht kuhu saab suvikõrvitsad sisse sööta neile, kes sellest viljast eriti lugu ei pea (jah on ka selliseid). No kotletidesse olen ka peitnud ja see toimib tegelikult ka. Kook maitseb tõesti nagu šokolaadikook, kuigi terakestki šokolaadi sinna sisse ei lähe. Kõik koostisained on lihtsad ja tavaliselt kodus olemas ja nii olengi seda kooki juba mitmed korrad teinud. Panen siia Evelin Ilvese retsepti aga ise olen tavaliselt teinud poolest kogusest ühe ümmarguse koogivormi jagu tainast. Kui teen kogu siin antud koguse, siis saab ühe suurema keeksivormi ja ühe kandilise 23×23 koogivormi jagu.Pähkleid seekord kodus ei leidunud aga see ei vähendanud koogi maitset. Kaunistasin koogi lihtsa glasuuri ja maasikatega mis on sügisest hoolimata uued punased viljad külge on ajanud.
Palju edu meie presidendipaarile uueks ametiajaks:)

RETSEPT
Suvikõrvitsa-shokolaadi tort
5 dl nisujahu
1 dl jämedaid kaerahelbeid
4 dl valget suhkrut
1,5-2 dl magustamata naturaalset kakaopulbrit
2 tl soodat + natuke sidrunimahla
1 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl soola
1 tl jahvatatud kaneeli
4 muna
3,5 dl taimeõli
7,5 dl riivitud kabatšokki (umbes 600 g)
1,5 dl purustatud pähkleid või mandleid
soovi korral värskeid või kuivatatud marju

Kuumuta ahi 175C-ni. Sega eraldi kausis omavahel jahu, kerahelbed, sooda, küpsetuspulber, sool, kakao ja kaneel. Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks, nõrista sinna segades õli, seejärel jahusegu. Lõpuks sega käsitsi segades sisse riivitud kabatšokk, pähklid ja marjad. Kalla vormidesse – siit saab kaks kooki – ja küpseta umbes 55-60 min. Kui kook on jahtunud, võid glasuurida ja kaunistada. Aga see maitseb hea ka lihtsalt niisama ning säilib maitsvana vähemalt nädala (kui enne otsa ei saa)

Glasuuri tegin nii: 100 g võid ja 100 g suhkrut sulatasin , lisasin 2 spl kakaod ja 2 spl hapukoort. See valge puru, mis pildil paistab on pärlsuhkur:)