Pojengisiirup

Igal aastal ma ootan nende kaunite lillede õisi ja see lõhn… Aga siis tuleb paduvihm ja kogu ilu on räsitud. Et seda üürikest ilu natuke päästa tegin pojengi kroonlehed siirupiks. Seda siirupit saab kasutada näiteks limonaadi tegemiseks kui lahjendada mineraalveega. Kasuta kokteilide maitsestamiseks või viinaga segades saab mõnusa likööri.

Tähelepnelik blogi jälgija on ilmselt märganud, et siin lehel on viimasel ajal väga vaikne. See ei tähenda muidugi seda et ma söögitegemise lõpetanud olen. Olen nüüd Nami-Namis toimetaja ametis ja pühendan enda aja põhiliselt sinna. Aga “Ilse köögis” FB lehel annan ikka teada oma tegemistest ja jagan järjepidevalt jagamist väärt retsepte ja artikkleid. Niiet püsige lainel 😉

Pojengisiirupi retsepti leiad ka Nami-Namist

RETSEPT
pojengisiirup2

pojengiõisi
vett
suhkrut
sidrunimahla

Kasuta kindlasti koduaias kasvanud õisi ja ole kindel, et neid ei ole taimemürkidega pritsitud või kastetud.

Eralda pojengi kroonlehed ettevaatlikult, et võimalikult vähe tolmukaid kaasa tuleks.Loputa vajadusel kroonlehed külmas vees ja kuivata siis kahe köögiräti vahel või lase päikese käes kuivada. Pane õielehed suurde kuumakindlasse kaussi. Kuumuta vesi keemiseni ja kalla õielehtedele nii palju keeva vett et oleks kenasti kaetud. Kata kauss kaanega ja lase vähemalt 6 tundi kuni üle öö tõmmata. Siis kurna õievesi vedelik teise kaussi pigista lehtedest kõik vedelik välja. Mõõda saadud vedeliku kogus – just nii palju (mahu mõttes) on vaja ka suhkrut lihtsa siirupi tegemiseks! Kalla vedelik potti, lisa sama hulk suhkrut (nt 5 dl vedeliku kohta 5 dl suhkrut). Kuumuta keemiseni, siis lase vaikselt podiseda, kuni suhkur on sulanud. Sega juurde sidrunimahl*, keeda veel minut aega. Tõsta pott tulelt ja lase täielikult jahtuda. Villi siirup klaaspudelisse.
* mina panin 0.5 l vedeliku kohta 1 sp sidruni mahla
Külmikus peaks säilima kuu aega kindlasti.

pojengisiirup5

Ebaküdoonia

Ebaküdooniat kutsutakse oma c vitamiini sisalduse tõttu ka Põhjamaa sidruniks. Kui kasulik ebaküdoonia on loe siit Nami-Nami artikklist.
Peale selle, et ta kasulik on, on ebaküdoonia minu arvates ka ebamaiselt mõnusa lõhna ja maitsega.
Mina teen igal aastal natuke siirupit ja siirupi tegemise ülejääkidest saab tegelikult veel see kõige mõnusam amps, mida kommi asemel on mõnus nosida või sidruni asemel tee sisse panna.

RETSEPT
ebakõdooniasiirup
1 osa ebaküdooniaid
1,5 osa suhkrut
Retsept on siit

Lõika valminud, pestud ja puhastatud ebaküdoonia viljad terava noaga pooleks ja siis õhukesteks viiludeks. Kui soovid, võta seemned välja ja kasuta neid eraldi. Mina seekord ei viitsinud nendega jantida;) Seejärel aseta viilud vaheldumisi suhkruga klaas- või fajanssnõusse. Pane nõu jahedasse kohta ja lase 1-2 päeva seista. Sega vahepeal puulusikaga, et suhkur kiiremini sulaks. Suhkru kiiremaks lahustumiseks võib anumat soojas vees soojendada kuni 60¤C. Siis kurna siirup läbi sõela või marli ning pane pudelitesse. Siirupit pole vaja enam kuumutada ja säilib külmikus vähemalt aasta. Kurnamisest sõelale jäänud suhkrused ebaküdooniaviilud laota ühekordse kihina küpsetuspaberile ja kuivata toatemperatuuril paar päeva, vahepeal segades, kuni viilud enam ei kleepu. IMG_5708.JPG

Bolognese

Nädalapäevad tagasi sai Veneetsia südalinna restoranis Spaghetti Bolognese ära proovitud ja ma pean mainima, et olen aastaid umbes sarnase maitsega seda ka ise valmistanud.
Bologneese tegemine võtab päris palju aega ja seega on mõistlik seda kohe rohkem korraga teha. Kannatab sügavkülma panna ja ka purgis seisab hästi. Nii on lihtne. Kiiretel päevadel maitsev õhtusöök vaid pasta keetmise aja kaugusel.
Nami-Namis on ka päris mitu Bolognese retsepti, vaata sinna ka.

Väga täpset retsepti mul polegi aga umbes nii ma seda siis teen. Kogused on siin ka nii “umbes-täpselt” aga põhimõte jääb samaks ka koguseid muutes.
*Hakkliha on mul alati segu sea ja veise lihast. Umbes 30 % siga ja ülejäänud veis.
*Mina kasutan oma aia tomateid (kui on). Kui ei ole, siis sobib hästi purustatud tomati konserv, 400 g purk.
*Porgandit, sellerit ja sibulat peaks olema hakitult enamvähem võrdsetes kogustes.
*Parmesanist lähevad kasutusele kõvad otsakontsud, mis on jäänud muidu kasutamata ja ootavad tavaliselt sügavkülmas oma aega.

RETSEPT
FullSizeRender.jpg
seguhakkliha 500 g
toorsuitsu peekon 100 g
porgand 2 keskmist
varsseller 2 vart
sibul 1 suurem
küüslauk 4-5 küünt
tomatid 4-5
tomatipastat 1 dl
valget kuiva veini u 2 dl
võid 1 kuhjaga spl
rõõskkoor 35% 1 dl
paar oksa tüümianit
2-3 lehte loorberit
soola, pipart
parmesani u 50-60 g
veidi õli

Kõigepealt on mõistlik kõik vajalik hakkida peeneks kuubikuks. Peekon, tomat, sibul, sellerivarred, porgand ja küüslauk. Siis kuumuta haudepotis natuke õli ja prae hakkliha kergelt pruunikaks, lisa suts soola ka. Nüüd keera tuli väiksemaks ja jäta ootele. Muidugi võib nüüd hakkliha kõrvale tõsta ja samas potis edasi toimetada aga mina praen ülejäänud asjad teisel plaadil pannil. Niisiis, pann kuumaks ja peekon pannile. Kui peekon on parajalt pruunikas lisan selle hakklihale. Nüüd pannile või ja sibul, porgand ning seller selles läbi kuumutada. Veidi hiljem lisa ka küüslauk. Kui köögiviljad on natuke pehmenenud ja võis kenasti läbi haudunud (u 10 minutit) valan ka need haudepotti. Nüüd läheb pannile sorts veini, et kogu pannil olev maitse ka lahti keeta ja siis koos ülejäänud veiniga teiste juurde potti. Keera kuumus veidi kõrgemaks ja lase natuke parajalt keeda, et vein natuke aurustuks (u 10 min) Nüüd lisa vahukoor, tomatid ja tomatipasta. Juustutükk ja loorber ning tüümian lähevad ka potti. Tüümian ja loorber on mõistlik sobiva paelaga kimbuks siduda, siis on neid lihtsam pärast potist kätte saada. Kata pott kaanega nii, et natuke jääks avatud ja lase podiseda keskmisel kuumusel 30 min kuni tunnike. Siis pane kaas korralikult peale ja lase haududa hästi madalal kuumusel niikaua kui jaksad oodata aga vähemalt 2 tundi veel. Mina hautan umbes 4 tundi kokku. Vahepeal käi ikka vaatamas ja segamas ka. Vajadusel lisa soola ja maitsesta pipraga. Aga soola lisa alles lõpupoole, sest ka juustutükk annab sulades soolasust juurde. Mul tavaliselt ei ole seda juhtunud, aga kui vedelikku väheks tundub jäävat, siis lisa veidi keeva vett. Nüüd jääb vaid pasta keeta ja paras ports kuuma kastet kuuma pastaga kokku segada ning serveerida. Ülejäänud kaste tõsta kuumalt steriliseeritud purkidesse ja kaaneta. Vali paraja suurusega purgid, sest hiljem peaks avamisel kogu purgitäie korraga ära tarvitama. Või siis lase kastmel natuke jahtuda, tõsta karpi või säilituskotti ja sügavkülmuta.IMG_5540.JPG

P.S. Oktoobrikuu OM staarilugu lugedes, oli väga meeldiv näha, et blogil sellised fännid on;) Ehk leiab Margit ka sellest postitusest veidike inspiratsiooni !
Aitäh teile kõigile, kes te minu tagasihoidlikul blogil silma peal hoiate !

Rabarbrimorss

Rabarber on tavaliselt kõigi kevadine ja varasuvine lemmik. Väidetavalt ei kõlba rabarber peale jaanipäeva üldse süüa oblikhappe kõrge sisalduse tõttu, oblikhape võib rohkel söömisel organismist kaltsiumi välja viia – sellepärast ongi rabarberil rahva seas kaltsiumiröövli kuulsus.
Noortes vartes aga on viis korda vähem oblikhapet kui vanades, puitunud leherootsudes ja vartes. Seepärast on oluline süüa kevadel varajasi varsi. Kui ei jõua kõiki noori varsi ära tarvitada ega ole võimalust neid sügavkülma panna, tuleb vanad varred käega keerates välja tõmmata ja kompostiks teha. Uued varred kasvavad kiiresti ja rabarberipõõsast pidevalt noorendades saab mahlakaid varsi ja lehti kasutada sügiseni
link
Novott, niis siis minagi. Olen terve suve noori varsi tarvitanud väga mõnusa morsi valmistamiseks. Minu truu rabarbripõõsas on täieliku uuenemise kursil püsinud terve suve ja komposti on läinud vaid kaduv osa sellest suurepärasest köögiviljast.
Retsepti niiväga polegi aga juhised, selle mõnusa joogi valmistamiseks panen siis siia kirja.

RETSEPT
photo.JPG

noori rabarbrivarsi
suhkrut
sidrunit

Haki rabarberi varred, koorida pole vaja. Pane rabarber koos peotäie suhkruga köögikombaini või purustajasse ja vurista peeneks pudruks. Kurna saadud vedelik potti. Vääna kogu väärt kraam saadud massist korralikult välja ja mina panen siis selle kuivaks väänatud massi veel vähese veega likku ja kurnan ning väänan korra veel välja. Kogu saadud vedelik pane potti ja lase tasasel kuumusel keema. Keeduse peale koguneb roheline vaht, see tuleb kõik eemaldada. Kasutan selleks lusikat ja koorin kogu vahu nii, et potti jääb ainult roosakas vedelk.
Nüüd lisa maitse järgi veel suhkrut ja umbes pool sidrunit. Keeda keedust 10-15 minutit madalal tulel.Eemalda sidrun ja pane valmis siirup ettevalmistatud pudelitesse ja säilita jahedas.
Lisa maitse järgi kraanivett või soovi korral gaseeritud vett.

Soovi korral võib keedusele lisada vanilliekstrakti või kasutada hoopis sirelisuhkrut.

rabarber

Ahjus kuivatatud tomatid

Mulle meeldib panna igal kevadel mõni pott rõdutomateid kasvama. Siis nad kaunistavad oma marjadega mu terassi ja on väga mõnus väike päikesesoe tomat vahel põske pista.
Kui taim juba viljade all lookas on, siis on muidugi igasugu võimalusi nende kasutamiseks näiteks see Nami-Nami retsept Aga üks mida ma alati teen on ahjukuivad tomatid. Selline purgike on vahva külla kaasa võtta ja suupistelaual koos juustu või mõne mõnusa vorstiga serveerida.
Suveõhtu veini ja sellise suupistevaagnaga on ju lausa kirsiks tordil !

RETSEPT
11822765_10203349586500073_3419865499696102825_n
kirsstomateid
tüümiani oksakesi
küüslauku
soola, suhkrut
õli

Lõika tomatid pooleks ja säti ahjuplaadile nii, et lõikepind jääks ülespoole. Haki paar küünt küüslauku väiksemaks ja pane ka plaadile.Tüümiani oksakesed ka plaadile. Raputa peale soola ja natuke suhkrut, nirista üle vähese õliga. Pane plaat 90-100 kraadisesse ahju, hea kui on pöördõhu reziim. Kuivata tomateid ahjus kuni tundub, et aitab 😉 Mina jätan nad tihti päris mahlasteks. Aega kulub olenevalt tomatite suurusest 2-6 tundi ja pärast ahju välja lülitamist võid jätta nad lahtise ahjuuksega ahju täielikult jahtuma. Tõsta kogu saadud kraam purki ja kalla peale kvaliteetne oliiviõli. Sulge purk ja jäta paariks päevaks maitsestuma. Üle talve pole ma neid hoidnud aga mõned nädalad külmikus seisavad küllkollane tomat

Marineeritud küüslaugu õievarred

Kogenud aednik teab, et küüslaugul tuleb õievarred enne õite puhkemist ära murda. Muidu läheb kogu ramm õitsemise peale ja mugul jääb kesin. Mitte, et mina oleks mingi kogenud aednik ja alailma olen neid ka õitsema lasknud. Kui õiest seemned saavad ja siis isekülvi teevad moodustub järgmisel aastal ümmargune, ilma küünteta mugul ja need on ka väga vahvad ja head, veidi mahedama maitsega.
Seekord sai aga õievarred ära murtud ja minema visata ka ei raatsinud. Tegin siis nii.

RETSEPT
küüslaugu varred
Kimp küüslaugu õievarsi
keeva vett

marinaad
1,5 l vett
3 spl soola
2-3 spl suhkrut
6 spl 30 % äädikat

soovi korral mõned mustsõstra lehed

Keeda marinaad, äädikas lisa viimasena. Kui lisad külmale veele suhkru ja soola, võtab marinaadi keetmine kauem aega, niiet lase vesi keema ja lisa siis suhkur ja sool. Kui sool-suhkur on sulanud, siis lisa äädikas ja keeda mõni hetk.
Pese varred ja puhasta lehtedest. Topi varrekimp pestud purki. Soovi korral ka mõned mustsõstra lehed sinna seltsi. Nüüd vala purki,varrte peale keev vesi.Ettevaatlikult, et purk ei puruneks. Lase tõmmata u 5 minutit. Ma siis nimetasin selle blanšeerimiseks. Vala vesi õievartelt ära, nii et varred jäävad puutumatult purki ja kalla neile peale keev marinaad. Sulge purk õhukindlalt ja säilita jahedas. Paari nädala pärast võib maitsema hakata. Kasutada saab salatina lihatoitude juurde.

photo.JPG

Soolatud sidrunid

Pean selle postituse tegema, sest muidu ei saa ma teile tutvustada mitut väga mõnusat retsepti, kus ma neid sidruneid olen kasutanud ja mis on olnud suurepärased üllatajad. Soolatud sidruni maitse on mulle kuidagi meelepärane ja ma arvan et seda oleks ka kevadepoole täitsa mõnus kasutada igasugu värsketes salatites.
Idee on ühest mu lemmikblogist

Osta väiksemad sidrunid ja võimalusel ökopoest ja mahedad. Aga sobivad ka tavalised, need pese harja ja sooja veega hoolega puhtaks (omavahel öeldes ma kasutasin ka nõudepesuvahendit )

RETSEPT
soolatud sidrunid
6-7 sidrunit (palju purki mahub)
jämedat meresoola*
1-2 spl erinevaid piptrateri
(must, roheline, rosepipar)
1 pea küüslauku
mõned loorberilehed
1 tšillikaun

Lõika sidrunid otsast risti neljaks sektoriks nii, et ei lõika lõpuni lahti ja sektorid jöävad kokku.Küüslauk koori ja litsu küüned noaga laiaks. Täida sidrunid meresoolaga ja vajuta natuke kokku. Suru sidrunid koos pipra, loorberi, küüslaugu ja tšillikaunaga vaheldumisi purki. Hoia toatemperatuuril. Sidrunid vajuvad rohkem kokku ja vedelikku tekib juurde. Nüüd saad lisada veel mõned soolaga täidetud sidrunid. Jälgi et vedelik kataks sidruneid, vajadusel lisa lihtsalt sidruni mahla.
Lase sidrunitel soolduda toatemperatuuril 3-4 nädalat.
Nüüd on nad valmis kasutamiseks ja edaspidi säilita külmikus.

*Soola kogust on raske öelda ja ega neid üle soolata ei saagi, pane lihtsalt nii palju kui sidrunitesse mahub. Ma vahepeal keerasin purki tagurpidi ka, et põhja vajunud sool purgis ühtlasemalt jaotuks.

Kasutada saab erinevates marinaadides ja salatikastmetes, pastaroogades ja nii edasi aga sellest juba edaspidi.

Rillette kalkunist

Rillette on prantsuspärane pasteet confit’-lihast. No maakeli mõnus leivamääre lihast, mis on pikalt madalal kuumusel rasvas hautatud.
Sealihast ja pardilihast ja igast rasvasest lihast saab seda määret valmistada vastava liha omas rasvas. Liha hoitakse enne ööpäev soolas ja siis hautatakse.
Mina olen aga kiiremal meetodil valmistanud seda Rannamõisa Kalkuniliha strogonovist ja searasvast. Ja mulle meeldib ilma pikalt soolas hoidmata rohkem.

RETSEPT
rillette2
u 1 kg Kalkuniliha strogonovi
1pk (200g) searasva
3-4 küüslauguküünt
soola
10-15 terapipart
2-3 tüümiani oksakest
2-3 loorberi lehte

soovi korral
mõned vürtspipra terad
rosmariini oksake

Pane ahjuvormi põhja osa loorberilehti, piprateri, tüümiani oksake ja natuke soola. Maitsesta lihatükid soolaga ja aseta tihedalt potti. Torka liha vahele küüslauguküüned, aseta ülejäänud pipraterad, loorber ja tüümianioks liha peale. Sulata pliidil rasv ja kalla lihale. Rasv peaks liha üleni katma. Kata ahjunõu kaanega või fooliumiga ja aseta 100-120 kraadisesse ahju. Hauta u 3 tundi. Vahepeal vaata, et liiga ei muliseks ja reguleeri ahju temperatuuri.
Valmis liha tõsta vahukulbiga välja teise kaussi ja suru kahvliga ribadeks. Kurna peale kogu ahjupotti jäänud vedelik. Enne leivale määrimist lase külmikus tahkuda.

rillette1 rillette3

Kapsa hapendamine

Hapukapsas on kasulik kraam, maitsev ka. Ja nii lihtne valmistada, et mina juba ammu ostan vaid vahel, huvi pärast mõnd müügis leiduvat hapendatud kapsast. Mõnda ainult korra, sest soola kogus ja kapsa tükeldus pole minu maitse järgi. Kui osta, siis soovitada julgen Uus-Kongo hapukapsast, see on igati meeldiv ja maitsev kraam.
Aga teeme ikka ise 😉

RETSEPT
hapukapsas 1
2 kg peakapsast
50-70 g jämedat soola

Eemalda kapsalt pealmised rohelised lehed. Hapendamiseks sobib sügisene kapsas, mille pea on tihe ja kõva ja niiöelda valge.
Riivi kapsas peenikesteks ja pikkadeks ribadeks. Suurema koguse jaoks sobib selleks kapsariiv. Väiksema koguse jaoks ajab asja ära mandolin riiv. Mina lõikan kapsa neljaks ja siis riivin kaussi, lisan sinna neljandiku soolast ja segan. lasen natuke seista (mõned minutid) ja kui kapsas on niiske tõstan korralikult pestud klaaspurki ja surun nii, et kapsavesi tekib kihi peale. Siis järgmine kapsa neljandik ja nii kuni kõik on purgis.
Peale panen suure lehe ja vajutuse ja raskuseks kivi, mis on enne keedetud vees hoitud ja siis jahtunud.Ja ka kerge kaane (näiteks taldriku) Kindlasti ei tohi õhukindlalt sulgeda.
Jätan toatemperatuurile käärima. Käärimine kestab kuni 7 päeva, mida kiiremini käärimine lõpeb seda parem kapsas saab. Külmas võtab käärimine kauem aega.
Käärima hakkab teisel või kolmandal päeval ja tekib vaht, mis tuleb ära võtta. Kui vahtu enam ei teki on käärimine lõppenud. Siis pese kivi ja vajutus, pane tagasi ja puhasta ka anuma servad. Kata anum tihedalt kaanega ja hoia jahedas, 0-3 kraadi juures on kõige sobivam.
Kui siis kapsast võtmas käid, hoia võimalikult hästi puhtust, võta pestud kahvliga ja hoia vajutust ja kivi ja anuma kaant seni puhtal taldrikul, vajadusel desinfitseeri uuest. Oma “musti” sõrmi ei tohi kapsatünni ajada 😉 See kehtib muide ka hapukurgi purgi kohta.

kapsas

* Mina porgandit ei lisa, sellel pole lihtsalt mõtet. Porgandi saab vajadusel ka siis lisada kui juba söömiseks läheb;)
*Kes soovib võib näiteks köömneid lisada hapendamise ajal.
* Kapsa juurikat ei maksa välja lõigata, seal on palju vitamiine ja annab head maitset.

Arooniasiirup

Et ei peaks talvel muretsema morsi pärast on sügisel vaja teha arooniatest siirupit. Mina olen teinud nii kirsimaitselist kui ka mustasõstra lehtedega ja mõlemad on head. Talvel tood aga keldrist siirupipudeli ja lahjendad vastavalt oma maitsele joogiks, superlux.
Räägitakse et arooniamarjad on kodumaine supertoit .

RETSEPT
aroonia2
1 kg marju
4-5 peotäit kirsi- või mustsõstralehti
10 g sidrunhapet
500 g suhkrut

Pane kergelt pestud marjakobarad ja kirsilehed vaheldumisi suuremasse nõusse, kalla peale u 1 l keeva vett (ikka nii, et kataks marjad) ja jäta 1-2 päevaks jahedasse seisma. Kurnata vedelik keedunõusse ja lase keema, lisa 1 liitri vedeliku kohta 10g sidrunhapet ja 500 g suhkrut. Keeda tasasel tulel vahtu eemaldades, kui enam vahtu ei tule siis keeda veel 3-4 minutit ja pane kuum siirup pestud purki või pudelisse, sulge steriliseeritud kaane või korgiga ja valmis ta ongi 🙂

aroonia3

*Mina marju kunagi kaalunud ei ole, panen marjad likku nii, et oleks veega kaetud ja pärast mõõdan leotise.
*Sidrunhappe kogust võib igaüks oma maitse järgi timmida, paljud retseptid soovitavad isegi kuni 30 g sidrunhapet lisada, minu jaoks on see liiga hapu 🙂