suupisted

Heeringasalat kodujuustu ja peediga.

Lihtne salat argipäevaks aga miks ka mitte peolauale. Mulle meeldib ahjus röstitud peet, saab kuidagi magusam kui keedetud peet. Samas ostan päris tihti ka juba valmis keedetud peeti ja hea roog saab kiirelt valmis.

RETSEPT
photo.jpg
Suur tops kodujuustu (380 g)
2 keskmise suurusega keedetud peeti
Väike pakk traditsioonilist heeringat (220 g)
1 suur küüs küüslauku
4-5 tera vürtsi

Riivi peet jämedalt. Lõika heeringafilleed ristipidi peeneteks ribadeks. Sega peet ja heeringas kodujuustuga. Lisa juurde purustatud küüslauk ja peenestatud vürts. Vajadusel maitsesta vähese soolaga. Lase salatil enne serveerimist külmkapis maitsestuda. Serveeri keedetud kartuliga.

Soovi korral võib salatile ka ühe keedetud muna lisada.

Vaasa ämma kuldkala

Selle retsepti leidsin kunagi Vladislav Koržetsi raamatust “Koržetsi kalaraamat” See on üks väga hea raamat ja päris tihti kasutuses. Nädalavahetuse pidulauauda ehtis ka see, salapärase Vaasa ämma hõrgutis ja maitses hästi, nagu tavaliselt. Mina olen seda teinud nii lõhest kui forellist aga forelliga tundub ikka parem.

RETSEPT
2004-12-31 23.00.00-1429
350 g värsket forelli või
lõhefileed
Marinaad:
1 dl oliiviõli
1-2 tl purustatud roseepipart
1 spl meresoola
1 spl suhkrut või mett
ühe sidruni mahl
1 spl 30% äädikat
5 purustatud küüslauguküünt
viilutatud porrut või
sibulat (mina teen porruga)
tilli (minul jäi seekord till ära)

Lõika kala õhukesteks viiludeks. Sega kõik ained marinaadiks kokku. Lao kala viilud kihiti sobivasse nõusse, kihtide vahele tõsta marinaadi.
Valmib ühe ööpäevaga, parim maitse 2-3 päeva pärast, hoia jahedas.

vaasa ämm

Ahjulavašid

Lapsepõlve sõbra, kellega me veetisime väga toreda pärastlõuna, tungival soovil saab siis lõpuks kirja ka see paljukiidetud veinikõrvane. Sumedad augustiõhtud on veel ees, nautigem siis mõnda neist hea veini ja ahjulavašiga:)
Retsept ise on pärit Anni Arro Sepamaa talu raamatust ja on nüüdseks ka kogu minu tutvusringkonna lemmik. Panen siia originaalretsepti aga tegelikult on varieerimisvõimalusi palju, mina lisan vahel kuivatatud tomateid, vahel kuivatatud tšillikauna puru, musti seesamiseemneid, nahata kilufileed või väikeseid suitsuvortsi õhkõrnu viilakaid. Maitsva suupiste saab ka ainult mõne lemmiku kuivatatud ürdisegu ja juustuga. Lihtne viis pakkuda õhtuse veini kõrvale väike amps.

RETSEPT
2004-12-31 23.00.00-1107
1 õhuke lavašš
200 g hallitusjuustu
200 g riivjuustu
8-10 salveilehte
3 hakitud küüslauguküünt
2-3 spl oliiviõli
2 tl kappareid
soovi korral :pipart,
tšillit, hakitud kuivatatud tomatit,
nahata kilufileed jne.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Lõika lavašš pooleks ja aseta ahjuplaadile. Laota peale pool kõigist komponentidest. Ülejäänu jääb teise lavašipoole tarvis. Piserda üle oliiviõliga ja küpseta ahjus 10-15 minutit, ehk kuni juust on sulanud ja ääred krõbedad. Libista serveerimisliuale ja lase natuke jahtuda. Toimi teise lavaššipoolega samamoodi.
Lõik ahjulavašš kääridega sobivateks tükkideks või serveeri terve tükina ja igaüks rebib ise endale sobiva pala.
2004-12-31 23.00.00-1104

Õige rammusa variandi saad siis kui määrid veel kõige alla määrdejuustu:)

Suvikõrvitsa pätsiksed.

Suvikõrvits on üks minu lemmikumaid köögivilju. Tema kasutusvõimalused on seinast seina, magusast soolaseni. Jaana lemmikud on suvikõrvitsa pannkoogid. Pätsikeste retsept erineb nendest vaid mõne komponendi poolest ja maitsesevad samuti väga hästi. Küpsetan neid muffinipannis. Sellest kogusest jätkub 12 muffini jaoks mõeldud pannile.

RETSEPT
2012-08-05 11.13.35
2 keskmist suvikõrvitsat
4 muna
1 sibul
2 küünt küüslauku
2 dl riivitud juustu
2 dl riivsaia
soola, pipart
panni määrimiseks õli

Riivi suvikõrvits jämeda riiviga. Riivi juust peenema riiviga. Juustuks kasutasin seekord Valio Fortet ja sobis väga hästi. Haki sibul peenelt ja pressi või riivi küüslauk. Riivsai oli minul enda valmistatud. Sega kõik koostisosad kokku ja maitsesta soola ning värskelt jahvatatud musta pipraga. Piserda muffinipann õliga ja pane tainas vormi. Suru pätsikesed üsna tihedalt kokku. Küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures u 15-20 minutit ehk kuni pätsikesed on pealt kuldsed. Lase natuke jahtuda ja eemalda pätsid ettevaatlikult vormidest.

NB! Vaata siia ka, Nami-Nami selle kuu kooskokkamisest võid osa võtta ja võita vahva raamatu või leida uusi ja häid ideid suvikõrvitsa kasutamiseks:)

Vürtsikad kanatiivad

Selle grillimiseg on tänasel suvel nii nagu on. Eriti õue liha sussitama ei kisu aga midagi mõnusat tahaks ikkagi. Tuleb siis grillhooaeg tuppa kolida ja need kanatiivad valmivad imelihtsalt ja tavalises ahjus. Niiet sobivad kõigile neile, kes õue grilli juurde ei saa või ei taha minna. Olen neid natuke oma maitse järgi timminud ja sel viisil tihti valmistanud, saavad kiirelt valmis ja sobivad ka õhtuse jalgpalli kõrvale näksida:)

RETSEPT
2004-12-31 23.00.00-230
pakk kanatiibu (800-900 g)
2-3 spl oliiviõli
2 spl paprikapulbrit
1 tl sidrunipipart
1 spl kuivatatud estragoni
0,5 tl tšillipulbrit
1 tl soola
musta pipart

Lõika kanatiivad liigeste kohtadest kolmeks, esimest kondist otsakest vaja ei lähe, see sokuta sügavkülma supikogu kotti. Pinselda või sega käega tiivajupid õliseks. Pane tugevamasse kilekotti paprikapulber, sidrunipipar, estragon, tšilli, sool ja pipar. Lisa kanatiivad, keera kotisuu kinni ning raputa, kuni kanatiivad on vürtsiseguga kaetud.
Laota kanatiivad kõpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 200-kraadises ahjus 30-35 minutit, kuni tiivad on läbi küpsenud ja pealt kaunilt kuldsed.
Serveeri meelepärase kastmega.

Katsetada võib erinevate maitsetega. Asenda estragon punega, kindlasti võiks värske salveiga katsetada, lisada küüslaugupulbrit ja nii edasi. Lase oma fantaasial lennata ja tee igaks õhtuks erineva maitsega tiivavaagen:)

Frititud kartulikoored.

Juba on liikvel uut ja värsket kartulit, mis maitseb tilliga keedetult ja eheda soolase võiga nagu lapsepõlveunistus:) Ja nii keeradki eelmise sügise saagiga kartulikotile külmiku juurviljasahtlis jälle teise külje ja pistad potti värsked mugulad.
Et motiveerida ennast kartuleid koorima peavad meenuma need mõnusad kartulikoored:) Talvel sai neid koortest tehtud aga praegu saab kogu kartuli ära kasutada (kuigi koored maitsevad magusamad), et poleks jälle piinlik uue värskekartuli kotiga poest koju tulla:)

RETSEPT
Kartulikoored
Kinnise koorega kartulit
soola
tšillihelbeid
Valio Forte juustu
frittimiseks õli

Pese kartulid korralikult puhtaks. Koori koorimisnoaga õhukesed koored. Soovi korral viiluta koorimisnoaga kogu kartul. Loputa viilud külma veega ja kuivata. Kuumuta õli väikeses potis keskmisest kuumemaks ja friti koored kuumas õlis kuldseks. Tee seda väikeste koguste kaupa, kui paned palju kartulit korraga hakkab kuum õli üle poti ääre vahutama:) Tõsta kurnlusikaga kartulid köögipaberile, et liigne õli ära nõrguks. Nüüd tõsta koored ühekordse kihina ahjuplaadile, raputa üle soola ja tšillihelveste nind riivitud juustuga. Pane paariks minutiks eelsoojendatud kuuma 200 kraadisesse ahju kuni juust sulab.

Paku õhtuse jalgpalli kõrvale meelepärase tipikastme ja külma õllega.

Võililled õlletainas

Kui ma eile aias ringi vaatasin tundus, et võilill on tänavu eriti laialt võimust võtmas. Siis meenus mulle, et kunagi oli Mari-Liis võilille õied ära praadinud ja nii oligi vaja mul kohe see ära katsetada.
Retsept sobib neile, kel on sõbrad mõned õlled ligi võtnud ja otsustanud ootamatult läbi astuda. Pane seltskond õisi noppima ja samal ajal keera ise kokku väike tainas, kõik kiidavad pärast kokka:) Õu näeb ka kohe kaunim välja;)

RETSEPT
Kes ära arvab, mis kevadine toit see on? #hea #lihtne
Suur peotäis võilille õisi
1 dl jahu
1 muna
1 dl õlut
0.5 tl soola
frittimiseks õli
parmesanilaadset juustu
sidrunimahla

Sega jahust, õllest, munast ja soolast kokku ühtlane tainas. Kuumuta laial paksupõhjalisel pannil umbes 1 cm kiht õli. Kasutasin päevalilleõli, ikkagi lilletoit 😀 Õli peaks keskmisest kuumem olema. Kui paned tilga tainast õlisse ja see hakkab kohe särisema on aeg käes. Lõika võilille varrejupid võimalikult õie lähedalt aga nii, et õis ikks koos püsib. Keeruta kahvliga õiekesi tainas ja prae kuumas õlis kuldseks. Tõsta taldrikule keera, peale pipart ja piserda natuke sidruni mahla. Lisaks mõned parmesani laastud. Minul oli Forte juust. Vajadusel lisa veel natuke soolahelbeid. Tõe huvides pean mainima, et minul oli sidrun jäägitult ostsas ja nii tilgutasin peale veidikene valge veini äädikat.

Oi kui head need olid:) Pildile said viimased… ja siis tundus, et kahjuks see võilill ikka veel väga ei õitse, muidu oleks uue laari küpsetanud.

Nami-Nami kevadine kooskokkamine inspireerib kindlasti ka teid.