Igal perel on omad maitsed, mis moodustavad just selle pere maitsemustrid, need mida kantakse edasi põlvest põlve.
Meie proovime need nüüd üles filmida ja ka teiega jagada.
Pane like ja subscribe jne. ja saad osa meie pere maitsetest 
Köögis on Ilse ja Jaana Metsamaa ja no ei välista et mõnikord veel keegi
Igal aastal ma ootan nende kaunite lillede õisi ja see lõhn… Aga siis tuleb paduvihm ja kogu ilu on räsitud. Et seda üürikest ilu natuke päästa tegin pojengi kroonlehed siirupiks. Seda siirupit saab kasutada näiteks limonaadi tegemiseks kui lahjendada mineraalveega. Kasuta kokteilide maitsestamiseks või viinaga segades saab mõnusa likööri.
Tähelepnelik blogi jälgija on ilmselt märganud, et siin lehel on viimasel ajal väga vaikne. See ei tähenda muidugi seda et ma söögitegemise lõpetanud olen. Olen nüüd Nami-Namis toimetaja ametis ja pühendan enda aja põhiliselt sinna. Aga “Ilse köögis” FB lehel annan ikka teada oma tegemistest ja jagan järjepidevalt jagamist väärt retsepte ja artikkleid. Niiet püsige lainel 😉
Pojengisiirupi retsepti leiad ka Nami-Namist
RETSEPT
pojengiõisi
vett
suhkrut
sidrunimahla
Kasuta kindlasti koduaias kasvanud õisi ja ole kindel, et neid ei ole taimemürkidega pritsitud või kastetud.
Eralda pojengi kroonlehed ettevaatlikult, et võimalikult vähe tolmukaid kaasa tuleks.Loputa vajadusel kroonlehed külmas vees ja kuivata siis kahe köögiräti vahel või lase päikese käes kuivada. Pane õielehed suurde kuumakindlasse kaussi. Kuumuta vesi keemiseni ja kalla õielehtedele nii palju keeva vett et oleks kenasti kaetud. Kata kauss kaanega ja lase vähemalt 6 tundi kuni üle öö tõmmata. Siis kurna õievesi vedelik teise kaussi pigista lehtedest kõik vedelik välja. Mõõda saadud vedeliku kogus – just nii palju (mahu mõttes) on vaja ka suhkrut lihtsa siirupi tegemiseks! Kalla vedelik potti, lisa sama hulk suhkrut (nt 5 dl vedeliku kohta 5 dl suhkrut). Kuumuta keemiseni, siis lase vaikselt podiseda, kuni suhkur on sulanud. Sega juurde sidrunimahl*, keeda veel minut aega. Tõsta pott tulelt ja lase täielikult jahtuda. Villi siirup klaaspudelisse.
* mina panin 0.5 l vedeliku kohta 1 sp sidruni mahla
Külmikus peaks säilima kuu aega kindlasti.
Pühadeks valmistab eestlane ikka sealiha. Tihti on ka meie jõululaua peakangelane seapraad. Võiks ju arvata, et mida keerulisem ja pikem retsept, seda parem saab praad. Marinaadid ja massaažid annavad kindlasti oma osa aga vahel piisab vähesest, et saada väga maitsev lõpptulemus. See potipraad sobib ka kiireks argipäevaroaks ja odavam lihatükk saab maitsvaks praeks.
Retsept on pärit muidugi Nami-Nami põhjatust retseptivaramust.
RETSEPT
1.5 kg kamaraga sealiha
soola
praadimiseks õli
2-3 kooritud sibulat
2-4 dl vett
6 tera musta pipart
Kõige paremini sobib sellise ahjuliha valmistamiseks kamaraga sea praetükk (seljatükk või kintsutükk). Lõika liha üsna suurteks, umbes 10 cm küljepikkusega tükkideks. Pruunista kuumal pannil väheses õlis ümberringi. Tõsta pruunistatud lihatükid paksupõhjalisse ahjupotti (malmpott on selleks hea). Maitsesta soolaga. Lisa kooritud, ent terved sibulad, mõned pipraterad. Kalla peale niipalju vett, et poti põhjas oleks vett ca 2 cm jagu. Tõsta ahjupott 200-kraadisesse ahju ning hauta umbes tund aega (võib ka rohkem), kuni liha pehme on (kontrolli liha pehmust noa või kahvliga). Serveeri koos keedetud või ahjukartulitega, hautatud hapukapsa jm meelepäraste lisanditega. Leemeks sobib häst ahjupotti kogunenud praeleem. 
Taani keedusingi rullepølse retsept on pärit Nami-Namist. Kogu protsess võtab küll paar päeva aega aga tasub proovida. Mulle väga maitses. Kui liha soolamisega ei ole kannatust jantida, siis võib kasutada suuremat soolapeekoni tükki. Näiteks seda
RETSEPT
Sea kõhutükk või peekon
Soolvesi:
1 dl jämedat soola 1 l vee kohta
Täidis:
purustatud musta pipart
želatiinilehti või pulbrit
hakitud sibulat
Keetmiseks:
vett
soola
musta terapipart
vürtspipart
loorberilehte
Eemalda lihalt kamar. Sega sool külmas vees kuni sool on lahustund, pane lihatükk vette, nii et vesi katab kogu tüki. Iga liitri vee kohta kasuta 1 dl jämedat soola. Hoia lihatükki jahedas 2-4 päeva.
Võta liha soolveest välja, loputa kraani all külma veega ja kuivata köögipaberiga võimalikult kuivaks. Laota liha lauale nii, et pekisem pool, kus enne kamar oli, jääb allapoole. Kata liha peenelt hakitud sibulaga ja ohtra musta pipraga. Soovi korral hakitud peterselliga. Laota kogu lihale kuivad želatiinilehed või raputa želatiinipulbrit ja keera liha tugevalt rulli.Seo liharull tugeva nööriga kokku või kasuta selleks lihavõrku. Kuumuta vesi soola ja maitseainetega keema. Aseta liharull vette, nii et vesi rulli kataks. Keeda rulli tasasel tulel 2 tundi. Lase natuke jahtuda ja tõsta rull toidu valmistamiseks mõeldud kilekotti või mässi toidukilesse. Aseta rull vajutuse alla spetsiaalsesse vormi ja lase 12 tundi jahtuda. Mina panin rulli alusele, peale väikese lõikelaua ja raskuseks tellise.
Ebaküdooniat kutsutakse oma c vitamiini sisalduse tõttu ka Põhjamaa sidruniks. Kui kasulik ebaküdoonia on loe siit Nami-Nami artikklist.
Peale selle, et ta kasulik on, on ebaküdoonia minu arvates ka ebamaiselt mõnusa lõhna ja maitsega.
Mina teen igal aastal natuke siirupit ja siirupi tegemise ülejääkidest saab tegelikult veel see kõige mõnusam amps, mida kommi asemel on mõnus nosida või sidruni asemel tee sisse panna.
RETSEPT
1 osa ebaküdooniaid
1,5 osa suhkrut
Retsept on siit
Lõika valminud, pestud ja puhastatud ebaküdoonia viljad terava noaga pooleks ja siis õhukesteks viiludeks. Kui soovid, võta seemned välja ja kasuta neid eraldi. Mina seekord ei viitsinud nendega jantida;) Seejärel aseta viilud vaheldumisi suhkruga klaas- või fajanssnõusse. Pane nõu jahedasse kohta ja lase 1-2 päeva seista. Sega vahepeal puulusikaga, et suhkur kiiremini sulaks. Suhkru kiiremaks lahustumiseks võib anumat soojas vees soojendada kuni 60¤C. Siis kurna siirup läbi sõela või marli ning pane pudelitesse. Siirupit pole vaja enam kuumutada ja säilib külmikus vähemalt aasta. Kurnamisest sõelale jäänud suhkrused ebaküdooniaviilud laota ühekordse kihina küpsetuspaberile ja kuivata toatemperatuuril paar päeva, vahepeal segades, kuni viilud enam ei kleepu. 
Nädalapäevad tagasi sai Veneetsia südalinna restoranis Spaghetti Bolognese ära proovitud ja ma pean mainima, et olen aastaid umbes sarnase maitsega seda ka ise valmistanud.
Bologneese tegemine võtab päris palju aega ja seega on mõistlik seda kohe rohkem korraga teha. Kannatab sügavkülma panna ja ka purgis seisab hästi. Nii on lihtne. Kiiretel päevadel maitsev õhtusöök vaid pasta keetmise aja kaugusel.
Nami-Namis on ka päris mitu Bolognese retsepti, vaata sinna ka.
Väga täpset retsepti mul polegi aga umbes nii ma seda siis teen. Kogused on siin ka nii “umbes-täpselt” aga põhimõte jääb samaks ka koguseid muutes.
*Hakkliha on mul alati segu sea ja veise lihast. Umbes 30 % siga ja ülejäänud veis.
*Mina kasutan oma aia tomateid (kui on). Kui ei ole, siis sobib hästi purustatud tomati konserv, 400 g purk.
*Porgandit, sellerit ja sibulat peaks olema hakitult enamvähem võrdsetes kogustes.
*Parmesanist lähevad kasutusele kõvad otsakontsud, mis on jäänud muidu kasutamata ja ootavad tavaliselt sügavkülmas oma aega.
RETSEPT
seguhakkliha 500 g
toorsuitsu peekon 100 g
porgand 2 keskmist
varsseller 2 vart
sibul 1 suurem
küüslauk 4-5 küünt
tomatid 4-5
tomatipastat 1 dl
valget kuiva veini u 2 dl
võid 1 kuhjaga spl
rõõskkoor 35% 1 dl
paar oksa tüümianit
2-3 lehte loorberit
soola, pipart
parmesani u 50-60 g
veidi õli
Kõigepealt on mõistlik kõik vajalik hakkida peeneks kuubikuks. Peekon, tomat, sibul, sellerivarred, porgand ja küüslauk. Siis kuumuta haudepotis natuke õli ja prae hakkliha kergelt pruunikaks, lisa suts soola ka. Nüüd keera tuli väiksemaks ja jäta ootele. Muidugi võib nüüd hakkliha kõrvale tõsta ja samas potis edasi toimetada aga mina praen ülejäänud asjad teisel plaadil pannil. Niisiis, pann kuumaks ja peekon pannile. Kui peekon on parajalt pruunikas lisan selle hakklihale. Nüüd pannile või ja sibul, porgand ning seller selles läbi kuumutada. Veidi hiljem lisa ka küüslauk. Kui köögiviljad on natuke pehmenenud ja võis kenasti läbi haudunud (u 10 minutit) valan ka need haudepotti. Nüüd läheb pannile sorts veini, et kogu pannil olev maitse ka lahti keeta ja siis koos ülejäänud veiniga teiste juurde potti. Keera kuumus veidi kõrgemaks ja lase natuke parajalt keeda, et vein natuke aurustuks (u 10 min) Nüüd lisa vahukoor, tomatid ja tomatipasta. Juustutükk ja loorber ning tüümian lähevad ka potti. Tüümian ja loorber on mõistlik sobiva paelaga kimbuks siduda, siis on neid lihtsam pärast potist kätte saada. Kata pott kaanega nii, et natuke jääks avatud ja lase podiseda keskmisel kuumusel 30 min kuni tunnike. Siis pane kaas korralikult peale ja lase haududa hästi madalal kuumusel niikaua kui jaksad oodata aga vähemalt 2 tundi veel. Mina hautan umbes 4 tundi kokku. Vahepeal käi ikka vaatamas ja segamas ka. Vajadusel lisa soola ja maitsesta pipraga. Aga soola lisa alles lõpupoole, sest ka juustutükk annab sulades soolasust juurde. Mul tavaliselt ei ole seda juhtunud, aga kui vedelikku väheks tundub jäävat, siis lisa veidi keeva vett. Nüüd jääb vaid pasta keeta ja paras ports kuuma kastet kuuma pastaga kokku segada ning serveerida. Ülejäänud kaste tõsta kuumalt steriliseeritud purkidesse ja kaaneta. Vali paraja suurusega purgid, sest hiljem peaks avamisel kogu purgitäie korraga ära tarvitama. Või siis lase kastmel natuke jahtuda, tõsta karpi või säilituskotti ja sügavkülmuta.
P.S. Oktoobrikuu OM staarilugu lugedes, oli väga meeldiv näha, et blogil sellised fännid on;) Ehk leiab Margit ka sellest postitusest veidike inspiratsiooni !
Aitäh teile kõigile, kes te minu tagasihoidlikul blogil silma peal hoiate !
Rabarber on tavaliselt kõigi kevadine ja varasuvine lemmik. Väidetavalt ei kõlba rabarber peale jaanipäeva üldse süüa oblikhappe kõrge sisalduse tõttu, oblikhape võib rohkel söömisel organismist kaltsiumi välja viia – sellepärast ongi rabarberil rahva seas kaltsiumiröövli kuulsus.
Noortes vartes aga on viis korda vähem oblikhapet kui vanades, puitunud leherootsudes ja vartes. Seepärast on oluline süüa kevadel varajasi varsi. Kui ei jõua kõiki noori varsi ära tarvitada ega ole võimalust neid sügavkülma panna, tuleb vanad varred käega keerates välja tõmmata ja kompostiks teha. Uued varred kasvavad kiiresti ja rabarberipõõsast pidevalt noorendades saab mahlakaid varsi ja lehti kasutada sügiseni link
Novott, niis siis minagi. Olen terve suve noori varsi tarvitanud väga mõnusa morsi valmistamiseks. Minu truu rabarbripõõsas on täieliku uuenemise kursil püsinud terve suve ja komposti on läinud vaid kaduv osa sellest suurepärasest köögiviljast.
Retsepti niiväga polegi aga juhised, selle mõnusa joogi valmistamiseks panen siis siia kirja.
RETSEPT
noori rabarbrivarsi
suhkrut
sidrunit
Haki rabarberi varred, koorida pole vaja. Pane rabarber koos peotäie suhkruga köögikombaini või purustajasse ja vurista peeneks pudruks. Kurna saadud vedelik potti. Vääna kogu väärt kraam saadud massist korralikult välja ja mina panen siis selle kuivaks väänatud massi veel vähese veega likku ja kurnan ning väänan korra veel välja. Kogu saadud vedelik pane potti ja lase tasasel kuumusel keema. Keeduse peale koguneb roheline vaht, see tuleb kõik eemaldada. Kasutan selleks lusikat ja koorin kogu vahu nii, et potti jääb ainult roosakas vedelk.
Nüüd lisa maitse järgi veel suhkrut ja umbes pool sidrunit. Keeda keedust 10-15 minutit madalal tulel.Eemalda sidrun ja pane valmis siirup ettevalmistatud pudelitesse ja säilita jahedas.
Lisa maitse järgi kraanivett või soovi korral gaseeritud vett.
Soovi korral võib keedusele lisada vanilliekstrakti või kasutada hoopis sirelisuhkrut.
Mulle meeldib panna igal kevadel mõni pott rõdutomateid kasvama. Siis nad kaunistavad oma marjadega mu terassi ja on väga mõnus väike päikesesoe tomat vahel põske pista.
Kui taim juba viljade all lookas on, siis on muidugi igasugu võimalusi nende kasutamiseks näiteks see Nami-Nami retsept Aga üks mida ma alati teen on ahjukuivad tomatid. Selline purgike on vahva külla kaasa võtta ja suupistelaual koos juustu või mõne mõnusa vorstiga serveerida.
Suveõhtu veini ja sellise suupistevaagnaga on ju lausa kirsiks tordil !
RETSEPT
kirsstomateid
tüümiani oksakesi
küüslauku
soola, suhkrut
õli
Lõika tomatid pooleks ja säti ahjuplaadile nii, et lõikepind jääks ülespoole. Haki paar küünt küüslauku väiksemaks ja pane ka plaadile.Tüümiani oksakesed ka plaadile. Raputa peale soola ja natuke suhkrut, nirista üle vähese õliga. Pane plaat 90-100 kraadisesse ahju, hea kui on pöördõhu reziim. Kuivata tomateid ahjus kuni tundub, et aitab 😉 Mina jätan nad tihti päris mahlasteks. Aega kulub olenevalt tomatite suurusest 2-6 tundi ja pärast ahju välja lülitamist võid jätta nad lahtise ahjuuksega ahju täielikult jahtuma. Tõsta kogu saadud kraam purki ja kalla peale kvaliteetne oliiviõli. Sulge purk ja jäta paariks päevaks maitsestuma. Üle talve pole ma neid hoidnud aga mõned nädalad külmikus seisavad küll
Kogenud aednik teab, et küüslaugul tuleb õievarred enne õite puhkemist ära murda. Muidu läheb kogu ramm õitsemise peale ja mugul jääb kesin. Mitte, et mina oleks mingi kogenud aednik ja alailma olen neid ka õitsema lasknud. Kui õiest seemned saavad ja siis isekülvi teevad moodustub järgmisel aastal ümmargune, ilma küünteta mugul ja need on ka väga vahvad ja head, veidi mahedama maitsega.
Seekord sai aga õievarred ära murtud ja minema visata ka ei raatsinud. Tegin siis nii.
RETSEPT
Kimp küüslaugu õievarsi
keeva vett
marinaad
1,5 l vett
3 spl soola
2-3 spl suhkrut
6 spl 30 % äädikat
soovi korral mõned mustsõstra lehed
Keeda marinaad, äädikas lisa viimasena. Kui lisad külmale veele suhkru ja soola, võtab marinaadi keetmine kauem aega, niiet lase vesi keema ja lisa siis suhkur ja sool. Kui sool-suhkur on sulanud, siis lisa äädikas ja keeda mõni hetk.
Pese varred ja puhasta lehtedest. Topi varrekimp pestud purki. Soovi korral ka mõned mustsõstra lehed sinna seltsi. Nüüd vala purki,varrte peale keev vesi.Ettevaatlikult, et purk ei puruneks. Lase tõmmata u 5 minutit. Ma siis nimetasin selle blanšeerimiseks. Vala vesi õievartelt ära, nii et varred jäävad puutumatult purki ja kalla neile peale keev marinaad. Sulge purk õhukindlalt ja säilita jahedas. Paari nädala pärast võib maitsema hakata. Kasutada saab salatina lihatoitude juurde.
Lõpuks ometi on ka meie kodukamara kauplustesse jõudnud see vahva köögivili. Mina tunnen teda läbi muu maailma toidublogide just broccolinina aga televiisoris tutvus Margit Härma teda hoopis kui bimi. No vahet pole, see on minu uus lemmik! Loodan et meie aia kauplustesse jõuab ka seemneid ja ma saan neid oma peenral ise kasvatada.
Olen neid teinud sarnaselt spargliga ja maitsevad tõesti väga hästi.
Üks võimalus on nii, nagu Mari-Liis õpetab. Aga mulle maitseb järgnevalt isegi veel paremini.
RETSEPT
peotäis broccolinit
chorizo vorsti
muna
küüslauku
juustu (Forte)
soola, pipart
praadimiseks õli
Aja vesi keema. Tõsta mini broccol (nii oli paki peal kirjas) keeva vette ja keeda 2-3 minutit. Nüüd tõsta nad kiiresti külma vette, et küpsemine peatada. Kuna vesi pliidil juba keeb, siis keeda sealsamas üks upumuna e. kooreta keedetud muna. Minul oli siin pardimuna ja see on ikka väga maitsev kraam.
Nüüd aja pann soojaks, kui on, siis pane pannile chorizo viile, kui ei ole pole ka häda midagi. Lisa küüslauguviile ja küpseta nõrutatud broccolinit pannil u 5 minutit, lisa soola ja musta pipart ning sega vahepeal. Mini broccol peab jääma natuke krõmps.
Pane kogu kraam serveerimisalusele, lisa juustu (riivi või tõmba koorimisnoaga laastud). Kõige peale vedel upumuna.
Kuidas muna uputada vaata siit.
