2011

Minestrone

Minestrone ehk “suur supp” on Itaalia päritoluga köögivilja supp kuhu on lisatud ka makarone. Supp valmib tavaliselt hooajalistest köögiviljadest. Supp võib olla vabalt ka ilma lihata aga ka lihaga. Praegusel kesksuvisel eestimaal on täpselt paras aeg seda suppi valmistada vastvalminud köögiviljadest. Väikesed porgandipoisid ja kartulitüdrukud, oad ja herned, pisisibulad ja tomatid, mida iganes su aiamaal veel valmimas on. Nagu Itaalias ikka on ka minestrone jaoks igal perekonnal oma retsept. Minul õieti retsepti polegi aga tegutsesin umbes nii:

RETSEPT
photo.jpg
Puljong:
Grillkana või ahjukana “varemed” või muu supikogu
varsseller, sibul,porgand, pipar, sool
Supp:
värsked noored porgandid
värsked noored kartulid
värsked noored sibulamugulad
küüslauk
värskeid põldube
kasvuhoonesoojad tomatid
värsked herned
nuudlid
kaunistamiseks peterselli
soola pipart

Pane “kanavare” ja muud kondid külma veega keema. Koori vaht ja jätka keetmist tasasel tulel. Lisa porgand, sibul ja varsseller, soola ja pipart, soovi korral loorberit (mina värsketele suppidele loorberit ei lisa). Keeda puljongit seni kuni viitsimist on. Mida tasasemal tulel ja mida kauem keedad, seda maitsvama puljongi saad.
Kurna puljong ja pane uuesti keema. Seniks koori tomatid. Kasvuhoonesoojad küpsed tomatid saab ilma igasugu kuuma veeta edukalt ära koorida. Tegelikult võid ka selle vahele jätta. Lisa hakitud kartul ja porgand, lase keema tõusta ja pane puljongisse ka kõik muud koostisosad mis sul on.Keeda kuni kõik on poolpehmed ehk al dente. Soovi korral noki kontide ümbert ka liha supi sisse. Kaunista hakitud peterselliga ja hakka sööma.

Lavendlikommid

Lavendel õitseb aias juba pikemat aega. Istutasin tänavu veel ühe põõsakese juurde. Eiteagi millega see taim on mu südame võitnud, kas oma imeilusa õievärvi või meeliköitva lõhnaga. Tundub et mina meeldin talle ka, elas selle karmi talve suure lumehunniku all ilusasti üle ja vohab nüüd tõesti täiel rinnal. Ülearu palju ta köögis küll kasutust pole leidnud aga ma arvan, et tasub proovida ja katsetada küll. Nami-Namis on ka mõned retseptid täitsa olemas. Meie tegime seekord siis komme või siis küpsiseid kuidas soovite. Retsept pärineb OM 2009 aasta juuli numbrist ja on veidi mugandatud.

RETSEPT
P7182645
2 munavalget
1,5 dl suhkrut
2 spl hästi peeneks hakitud värskeid lavendliõisi ehk 1 spl kuivatatud lavendlit
0,5tl vanillisuhkrut
50 g tumedat šokolaadi
1 spl sidrunimahla

Kuumuta ahi 175 kraadini. Kuumuta värskelt hakitud lavendlit kuival pannil mõned minutid, et segu natuke kergemaks muutuks st. niiskus aurustuks. Ära kõrbema lase. Kui sul on kuivatatud lavendel, siis purusta see kohviveskis peeneks jahuks. Vahusta munavalged tugevaks läikivaks vahuks ja lisa vähehaaval suhkur, ise koguaeg edasi vahustades. Lisa lavendel koos vaniljesuhkru, sidrunimahla ja hakitud šokolaadiga õrnalt munavahule. Tõsta teelusikaga väikesed kuhjad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (saad umbes 30 kuhjakest) Pane plaat eelkuumutatud ahju ja keera kuumus samal ajal kohe maha. Jäta küpsised sinna terveks ööks. Säilita õhukindlas karbis.
Originaalretseptis on sidrunimahla asemel kasutatud 1 dl hakitud kuivatatud jõhvikaid.

Salat kana ja aprikoosidega.

Kuum, nii kuum on olla. Iga liigutus vajab topeltkoguse energiat ja pea on otsas märg. Läksin siis tõesti kergema vastupanu teed ja ostsin poe kuumaletist ühe grillkana koiva. See jääb meie vahele aga no tõesti ei suuda hetkel kana küpsetada, köögiaknal varjus näitab termomeeter 31 soojakraadi. Aga tublimad grillivad või küpsetavad muidugi kana ise ja kindlasti sobib see salat ka näiteks siis kui eelmisest päevast on jäänud ajukana või grillkana jääke. Kondid ja nahk lähevad muidugi jälle sügavkülma supikogu kotti oma aega ootama.

photo.jpg
RETSEPT

1 ahjukana koib või rinnaliha.
1 väike purk aprikoose siirupis
salatilehti, näiteks Rooma ja sobib ka Hiina kapsas
2 spl majoneesi
värsket münti
soola pipart

Lõika või rebi salatilehed suupärasemaks (minul olid ajast vähe ülekasvanud Rooma salati lehed). Lisa aprikoosid, lõika vajadusel väiksemaks. Rebi või haki suupärased tükid kanalihast. Sega teises kausis majonees ja umbes pool aprikooside purgis olevast siirupist, maitsesta soola ja pipraga, miks ka mitte mõne mõnusa ürdisoolaga. Nõrista kaste salatile. Kaunista hakitud värske mündiga. Münt annab salatile päris hea nüansi. Salatile võib ka näiteks kreeka pähkleid lisada.

Kukeseenepirukas porgandiga

Kui seeneaeg on juba ammugi käes, on minul sügavkülmas veel suur karbitäis mulluseid kollakaid kukeseeni Eelmisel aastal sai neid tõesti hirmus palju kokku ahmitud. Et uuele saagile ruumi teha tegin neist ühe mõnusa piruka.

RETSEPT
P7082495
Põhi
200 g nisujahu
0,5 tl soola
175 g külma võid (selline pakk juhtus)
1 suur muna
Täidis
300 g porgandit
500 g külmutatud või värskeid seeni
1 sl võid
peotäis hakitud värsket peterselli
2 muna
2 dl 35 % koort
soola, pipart

Sega kausis jahu ja sool, haki juurde külm või. Lisa muna, sega läbi ja suru tainas ühtlaseks. Suru tainas 35 cm diameetriga ja küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi põhjale ja natuke ka servadele. Pane seniks külmkappi tahenema kui valmistad täidise.
Riivi porgandid jämedalt. Kuumuta pannil või, lisa porgand ja sulanud seened, maitsesta soola ja pipraga ning prae aeg-ajalt segades, kuni porgand pehmenema hakkab. Tõsta pann tulelt, sega juurde hakitud petersell.
Klopi kausis munad koorega.
Eelküpseta pirukapõhja 220-kraadises ahjus 10-15 minutit.
Siis laota peale seene-porgandisegu ning kalla üle muna-kooreseguga.
Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 25-30 minutit, kuni täidis on hüübinud ja pirukas pealt kuldne.
Loomulikult võib kasutada tavalisi kukeseeni ja väiksemat vormi.

Kanakintsud varajase kartuli ja tomatiga

See mõnus ja lihtne toit on pärit raamatust “Jamie kodus”. Jamie on üks mu lemmikutest kokkamise vallas. Tema kohati robustne ja samas kirglik lähenemine toidule on just minu maitse järgi. Jamie retseptis on kogused muidugi suuremad ja nii sai koguseid mugandatud. Kahekesi sõime lõpuks kogu pajatäie ära.
Esimesed kodumaised varased kartulid on ka juba täitsa olemas. Mulle meeldivad just need kõikse tillemad. Neil on ikka maitset ja taldrikul näevad ka terved väikesed kartulid head välja. Erinevalt paljudest, on kartulite koorimine minule täitsa meelepärane tegevus. Võin vabatahtlikuna koorida ämbritäie kartuleid, kui vaja on:) Väga mediteeriv tegevus.
Selles retseptis võid kasutada ka eelmisest päevast jäänud keedetud kartuleid. Seljuhul pane kooritud külmad keedetud kartulid mõneks minutiks keeva vette.

RETSEPT
P7072453
2 kanakintsu või 1 pakk kintsuliha kondita
8 väikest kartulit
8 või rohkem kirsstomatit (oleneb suurusest)soovitatavalt erinevat värvi.
kimp värsket punet (ainult lehed)
2 spl extra virgin oliiviõli
sorts punase veini äädikat
soola pipart

Pane kartulid soolaga maitsestatud vette keema ja keeda pehmeks.Pehmed kartulid suru peoga kergelt praguliseks, siis imeb kartul maitsed mõnusalt endasse.
Kui sul on kanakintsud, siis eemalda kintsudelt kondid ja lõika pooleks. Kui kasutad valmis kintsuliha kondita siis jääb see ära:) Sega lihatükid sortsu õli ja soola, pipraga. Pane lihatükid hästi kuumale pannile (kui liha on nahaga siis nahapool allpool) ja prae neid umbes 10 minutit, korra ka keerates, kuldseks. Säti lihatükid ühekordse kihina sobivasse ahjuvormi.
Tomatitele tee sisselõiked, kasta korraks keeva vette (vabalt võib neid hetkeks jao kaupa panna kartulite peale keeva vette, samal ajal kui kartul keeb) ja koori. Võib ka koorega tomateid kasutada aga koorituna annavad nad paremat maitset ja on mugavam süüa ka.
Tambi suurem osa pune lehtedest näputäie soola ja pipraga uhmris või kausis , lisa 1 spl õli ja sorts punase veini äädikat. Sega kõik korralikult läbi ja lisa saadud segu ja ülejäänud pune lehed koos kartulite ja tomatitega ahjuvormi, kana juurde ja sega kõik korralikult läbi.
Küpseta eelsoojendatud 200 kraadises ahjus kuni roog on pealt kuldne.

Jamie soovitab serveerida sidruni ja oliiviõliga maisestatud rukolasalati ning klaasikese veiniga.

Kapsarull

Kapsarullid on minu kõige lemmikum toit. Neid ei ole kunagi liiga palju. Vanasti tehti meil kodus neid ikka sügisel, kui kapsad olid korralikud suured, et saaks võimalikult suuri lehti , kuhu siis täidis sisse keerata.
Praegu on aga väga ilusaid kohaliku päritoluga pisikesi kapsapäid juba liikvel ja no kuidagi ei saanud jälle poes mööda astuda. Nii siis läkski väike nooruke kapsapea korvi ja tuli selline rull. Tähtis on veel see, et kogu kapsas sai ära kasutatud, ka need kõige tillemad lehekesed.

RETSEPT
kapsarull
1 väike värske kapsapea
0,5 kg hakkliha (veis ja siga pooleks)
1 väike sibul
2 keskmist porgandit
1 dl keedetud riisi
2 küünt küüslauku
võid, õli
sool, pipar

Eralda ettevaatlikult kapsapea lehed ja keeda soolaga maitsestatud vees pehmemaks, vaata, et õrnad lehed päris katki ei keeks. Tõsta lehed sõelale ja jahuta külmas vees, et nad edasi ei küpseks.Riivi jämeda riiviga porgandid ja haki sibul. Küpseta sibul ja porgand vähese õliga pannil poolpehmeks aga ära pruunista. Vajadusel lisa pannile sorts vett. Sega hakkliha, keedetud riis ja porgandi-sibulasegu kokku, maitsesta soola ja pipraga ning lisa sinna ka pressitud küüslauk. Laota küpsetuspaberile (sellega on hiljem rulli hea ahjuvormi tõsta) suuremad kapsalehed nii, et nad jääksid servapidi üksteise peale. Vaata suurust oma vormi järgi. Laota täidis ühtlaselt lehtedele ja väiksemad lehed omakorda hakklihasegule. Keera rull kokku ja tõsta ettevaatlikult koos paberiga vormi. Piserda vähese õliga ja pane rullile võikillukesi. Küpseta ahjus 190 kraadi juures 45 minutit kuni 1 tund. Mulle meeldib kui kapsas veel krõmpsub ja mina piirdun 40-45 minutiga. Eks see oleneb ahjust ka. Kui rull kipub pealt liiga kõrbema, kata hõbepaberiga. Praevedelikust valmista mõnus koorene kaste ja serveeri värskete keedetud kartulitega ja viimistle ohtra värske tilliga.

photo.jpg Kapsarull photo.jpg

Suitsutatud lestad

Hommikul oli kodupoe juures meeldiv üllatus, märkamatu auto pagasiruumist müüdi värsket lesta. Ega mul plaani polnud aga mööda minna ei suutnud. Emotsionaalne ost, no nii nagu mõni ostab ilusaid asju leian mina ennast tihti mõtlematult ostmas ilusat toitu. Kodus kotti lahti pakkides on tihti mõte, et nii, mis nüüd siis saab. Ega valikuid eriti ei olnud (üksi kodus) ja ega seda kotitäit, mis ma kokku ahmisin juba niilihtsalt üksi ära ei tarbi. Suitsutamine on ju igivana säilitusviis, mõtlesin:) Ja kuna meie aias ilutseb juba mõnda aega suitsuahi, mille Indrek kättesaadavatest materjalidest oma jooniste järgi mulle üllatuseks ühel päeval koju taris, siis mõeldut-tehtud. Tegelikult õnnestus mul Jaana ka koju sebida ja õhtul maiustasime juba koos esimese õnnestunud suitsulesta teo suussulavaid tagajärgi.
Mul on mõned raamatud, mis jagavad suitsutamise näpunäiteid ja netist olen ka uurinud siit ja sealt. Teades kogu seda infot jäin pidama Profa blogi juures. Tema suitsutamise teemad on mind alati köitnud ja keda sa siis sellises asjas veel usaldad kui mitte meest. Mõned täpsustavad küsimused (rohkem julgustuseks) ja läks lahti.
P6292323
Kõigepealt roogi kalad. Lesta puhastamine on lihtne aga käed on pärast tõesti nagu liivapaberist, seega nõrgematel soovitan kindad välja otsida. Abiks on käärid ja puhas vesi. Kala puhastamisel peab olema tähelepanelik ühes asjas, et ei vigastaks sapipõit. Põiest välja voolav vedelik teeb kalaga kokkupuutes liha kibedaks. Niiet tuleb katsuda see roheline põieke tervelt kätte saada. Kalad tuleb korralikult puhtaks pesta ja siis soolvette soolduma panna.
Kaalusin siis Profa õpetuse järgi iga kala kilo kohta 50 g soola ja lahustasin selle külmas vees. Kalad sisse ja siis lisasin niipalju vett, et kalad kenasti kaetud ja natuke rohkem ka. Segasin siis käega kogu kraami korralikult läbi ja kaas potile peale ja kuurialla jahedasse 2 tunniks maitsestuma. Kui 2 tundi või natuke isegi rohkem oli möödas koukisin kalad soolveest välja. Raamatust oli meelde jäänud, et enne ahju pistmist peaksid kalad kuivad olema. Kuivatasin kalad rätikuga puhtaks ja sättisin ikka sinna kuurialla pesuöörile sabapidi pesulõksude abil rippuma. Õues see hästi ei toimi, sest kärbsed on kohe kohal. Rippusid siis seal ka umbes 2 tundi. Olid päris kenad tahedad kui ma nad (jälle Profa õpetuse järgi) varrastele lükkisin.
Meil on selline ahi kus tuli on suitsukapi all ja suitsumaterjal pannakse lepalaastude näol kapi põhja. Selleks , et need laastud suitsema hakkaksid läheb tasase tulega aega. Nii siis lasimegi ( Jaana oli sellekas ajaks koju jõudnud ja võttis tule tegemise enda peale) tasast tuld ja kontrollisime temperatuuri termomeetrilt. Ilma termomeetrita ma algajal ikkagi ei soovita seda asja ette võtta. Tunnike siis olid nad seal 40-60 kraadi peal ja kuskil 60 peal oli ka kapis korralik suits juba. Siis tõstsime temperatuuri. See tähendab, et panime puid juurde. Umbes pool tundi või 45 minutit oli suitsukapi temperatuur vahelduva eduga 80 ja 90 kraadi juures. Vastavalt sellele, kuidas meil lõkke tegemine või siis selle ohjamine, ahjus sujus. Lõpuks oli vast kokku umbes 1,5 – 2 tundi kui me nad sealt välja võtsime.
SUPER ! Välja nägid ilusad ja kaubanduslikud. Maitsesid nagu… igaüks kujutab ise ette oma lemmik tekstuuri ja maitset:)
photo.jpg Suitsulestad P6292326
Kokkuvõtteks peab ütlema, see on võimalik aga see ei käi nii, et paned kalad ahju ja lähed võtad välja. Nii nagu iga toiduteoga, tuleb olla kõikaeg südamega asja juures ehk siis ahju juures.
Ahjaa, seda ka veel, et lastega on mul ka vedanud !

Šašlõkk

Ja ongi jaanipäev käes, alles olid jõulud.
Kuskohast ja kuna see komme meile jõudis, ei tea aga niikaua kui ma mäletan on jaanipäeval alati liha sussitatud. Kodus tehti meil ikka seda tavalist äädikaga šašlõkki, hulgaliselt sibulat ja pipart lisaks. See oli väga hea, harrastan seda siiani. Siis ühel ILUSAL päeval saabus meie kauplusesse igasugu marinaade. Küll olid need head, kallid ka aga kõik šašlõkid said pudelist ammutatud marinaadi sees selle õige meki. Läks veel aega ja nii nagu ikka, kui on valida, siis tahaks ju midagi head;) (Kui ometi keegi teaks ja mulle ka ütleks, mis see hea on). Igaljuhul on nüüd juba palju aastaid, kui marinaad lihale saab ise tehtud ja kui teinekord neid poe grilllihasid pakutakse, siis tunduvad kõik kuidagi jamad. Ilmselt on need maitsetugevdajad ja muud sarnased tegelased kes kogu kraami ühtemoodi maitsema panevad.

Siin siis nüüd kaks minu põhiretsepti, mis tähendab, et alati võib improviseerida. Kõige tähtsamad komponendid on minu arvates järgmised: õli siis midagi happelist ja midagi magusat ja muidugi sool ja pipar. Ülejäänu on kõik vastavalt tujule ja sellele, mida parasjagu on.

ŠAŠLÕKK COCA-COLA MARINAADIS
P6051562
0.5 kg kondita sealiha
1 sibul
1 küüs küüslauku
1 spl hakitud peterselli (kindlasti siledalehelist peterselli, käharpereselliga võid ainult kaunistada, maitset see ei anna)
1 spl mett
3 spl sojakastet
2 spl õli
2 dl Coca-Colat
pipart
vajadusel soola
lõik sidrunit

Kuigi kõige sobivam tükk on kaelakarbonaad, siis siin võid kasutada igasugust liha, Coca-Cola teeb ka kintsuliha pehmeks ja grillitavaks. Lõika liha parajateks tükkideks. Lisa kõik kuivad ained (pipar, petersell, hakitud sibul ja purustatud küüslauk). Mulju ja sega liha käega, siis imenduvad maitsed paremini. Lisa kokku segatud õli, mesi ja soja ning mulju veel. Kõige lõpuks vala peale Coca-Cola. Pane sidrunilõik ka kõigele lisaks. Kata kauss toidukilega ja hoia üleöö külmas.
Pildil olevad kanasüdamed mõnulesid samas marinaadis koos lihaga;)

Proovi vahel muid maitseid ka. Näiteks purustatud koriandri seemneid või vürtsköömeid. Peterselli asemel koriandri lehti, mee asemel Granaatõuna siirupit.

ŠAŠLÕKK KEEFIRIMARINAADIS
P6121632
0,5 kg kondita sealiha
1 küüs küüslauku (minul oli seekord suur punt karulaugu lehtede varsi, lehed olid muuks ära tarvitatud ja varred jäänud külmikusse oma aega ootama. Hakkisin need peeneks ja kasutasin küüslaugu asemel)
1 spl hakitud peterselli
1 tl tšillihelbeid (mul on sellised jämedama jahvatusega Türgi varjant)
1 tl soola
2 spl õli
1 spl mett (panin võillemett)
2 dl keefirit
viil sidrunit

Lõika liha parajateks portsioniteks ja sega maitseainete ning õlig ja mee seguga. Mulju maitsed lihasse. Vala peale keefir, sega läbi ja lisa ka sidruniviil. Kata nõu toidukilega ja lase enne küpsetamist üleöö külmas seista.

Parima liha saad kustunud lõkke sütel sussitades. Asja ajab ära ka poest ostetud süsi aga siis süüta söed toiduõli, mitte süütevedelikuga. Gaasigrilli saab tuunida kui paned grillile plekktopsiga lepalaaste. Lepalaastud võib ka fooliumisse mässida ja siis augud fooliumile sisse torkida, et suits välja tuleks.
Võimalusel kasuta grillimisel metallvardaid, need lähevad kuumaks ja küpsetavad liha ka seestpoolt.

Häid nõuandeid saad veel siit ja siit ja siit

Head jaani !

Viinerid saia sisse ehk Lämmi Pini

On lihtsaid ja siis veel lihtsamaid mõnusaid ampse. See siin on nüüd nii lihtne, et võiks soovitada köögihuvilistele poistele ja tüdrukutele. Aga sobib ka suurematele pikniku korvi pistmiseks. Ja miks ka mitte lihtsalt kiireks suviseks eineks.
photo.jpg
Vaja läheb:

Röstsaia viile, teradega saiad on eriti head.
Viinereid , minul olid Jussi viinerid ja neid läheb iga saia sisse 2 tk.
Juustu
Majoneesi, ketšupit, sinepit või mis iganes muud meelepärast majoneesilist kastet
Sutsu õli.

Rulli tainarulliga (kui tainarulli pole, sobib ka tühi pudel) saiaviilud õhemaks. Määri saiaviil meelepärase kastmega, aseta kastmele juustuviilud. Viinerid pane nii, et saaksid kokkurullimist alustada nurgast. Aseta õli või võiga määritud ahjuvormi või plaadile. Piserda üle vähese õliga ja soovi korral raputa peale riivitud juustu. Küpseta eelkuumutatud 200 kraadises ahjus kuni saiad on kuldsed.

Täiendatud 01.07.11
Järjekordne tõestus sellest, et lihtsad asjad võluvad inimesi enim. Pille Nami-Namist tegi väikeseid mugandusi:) Proovi nii ka !

Lugu sellest, kuidas ilse linnas puhvetis käis

Imeilusal suveõhtul oli põhjust selga tõmmata Sandra Darreni disainkleit ja sammud pealinna poole seada. Meil oli õnnestunud saada piletid Rahvusooper Estonia- Ballet etendusele Manon. Ja just sellele, kus peaosa tantsib Eve Mutso. Talent keda kindlasti kunagi jälle koju ootame. Mina, kes liiga tihti ei satu balletietendusele olin rahul ja õnnelik. Ilus ,ilus,ilus.
Lummatud fantastilisest tantsust ja soojast suveõhtust otsustasime veel kunsti nautida, seekord siis kokakunsti. Astusime üle tee Komeedi poole. Suveterass oli loomulikult hõivatud ja nii platseerusime kohviku jahedas ja mõnusas interjööris. Ettekandjat ei pidanud ülearu kaua ootama kuna pool kohvikut oli tühi ja kõik näis olevat suurepärane.
Menüü uurimisel läks parasjagu aega , kõik tahtsid teha parima valiku. Valituks osutusid kolm rooga.
Salatite valikust
Komeedi Ceasari Salat grillitud kanafilee, parmesani , küüslaugukrutoonide ja kreeka pähklitega 8,5 EUR/133 EE
Kuumal pannil praetud veisefileesalat grillitud paprika, baklažaani ja kappari-ürdikastmega 8,50 €/133.-EEK

Ja mina otsustasin valida pearoogade alt
Täidetud kanarind toorjuustu, feta, spinati ja kuivatatud tomatiga. Kõrvale roheline värske salat, ahjuotmatid, artišok ja küüslaugune aioli kaste 8.50 EUR/133 EEK .

Joogikaardilt leidsime õlle, mahla kaks pudelit vett, tee ja tilga Torrese koniakit.
Ma ei hakka virisema, et joogid oleks ju võinud kohe tuua ja sellise kuumaga võiks igal lugupeetud kohvikul olla tervitusjoogiks kann külma kraanivett juba lauda istudes, seda enam, et meie kraanivesi on ju täitsa joodav võrreldes paljude teiste maadega.

Igaljuhul läks aega mis läks ja joogid, peale koniaki, toodi koos toitudega, peale Caesari salati, kohale. Olin kohe kuidagi pettunud, kui minu valitud praad nägi nigelam välja kui salat veisefileega. Asusin siiski isuga kallale ja oh imet… otsi kuidas tahad aga artišok, mis oli valiku tegemisel suure tähtsusega, puudus.Sobrasin kahvliga mis ma sobrasin aga nii oli. Kirsstomatid, mis olid peotäie jääsalati ja peotäie rukola peale pooleks lõigatud, polnud ka hetkekski ahju näinud. Küsisin siis ettekandjalt artišoki kohta, see jooksis kööki uurima ja tagasi tulles teatas, et kokk vabandab aga artišok on otsas ja teile tehakse salatile soodustus (ma olin tellinud PRAE)! Mis mõttes? Kas siis kui ma poleks küsinud oleks kõik ok olnud? Saabus Caesar ja meil avanes võimalus KOLMANDAT korda uurida Torrese järele, et kas see ikka tuleb? Mina pobisesin veel midagi ahjutomatite kohta ja ettekandja tormas kööki. Hetke pärast oli ta tagasi ja teatas, et ahjutomatid on muu täidisega seal kanarinna vahel. Jah , kui ma kanafilee pooleks lõikasin oli seal tõesti selline lõngajupi jämedune roheline triip aga kas see ka täidiseks kvalifitseerub … pigem värviks.Ja pealekauba pidid täidises olema KUIVATATUD tomatid ning kõrvale AHJUTOMATID. Küsisime siis veel koniaki järele ja ettekandja rabas mu taldriku, kahvel kukkus sõbrannale õlga, vabanduste saatel korjas ettekandja kahvli üles ning tormas minema. Vaatasime jahmatanult üksteisele otsa ja enne kui toibusime saabus lennates ettekandja “Tõin teile hoopis Henessi” ja läinud ta oli. No kuulge kui ma tellin Torrese siis ma äkki soovin Torrest? Või äkki küsiks, et me sooviks teile serveerida Hennessit, kui teil selle vastu midagi ei ole?

Ceasari salatis meenutas Caesari salatit ainult saiakrutoonid. Ma ei tea kuidas teistel aga mind häirib kui ma tellin mingi kindla klassika ja toit mis saabub on hoopis midagi muud. Mina nägin koorese kastme ja jääsalatigat Caesari salatit esmakordselt, võibolla on see muidugi mingi uus trend, aga ikkagi.
AIOLIst ma parem ei räägi aga koor seal kindlasti ei käi, minu kaste oli pigem lihtne koorene ja küüslauguhõnguline lisand mitte küüslaugumajonees.
Arve toodi kõigile eraldi ja minule teatati, et kuna ma salati eest maksma ei pidanud:D siis minu arvele pandi need kaks vett. Olgu, mul polnud selle vastu midagi aga enne oleks võinud ju küsida, et kes ja kuidas me maksta soovime.

Ma olen olnud suur Anni Arro fänn, mul on kõik tema kokaraamatud ja ma olen leidnud palju retsepte, mis on ja jäävad mu lemmikuteks. Mulle on alati meeldinud kõik telesaated kus ta süüa teeb aga kohviku pidamine on ikka midagi muud kui söögikunst. Me ju ootame kuulsa nime taga kvaliteeti? Olgu see teatrikunst või rätsepatööd, kokakunst või kuulsusega elektrimees.Mulle meeldib Linnateater, sest mulle meeldib Elmo Nüganen ja ma usaldan tema maitset ja ma eeldasin, et mulle meeldib Komeet kuna mulle meeldib Anni Arro ja mulle meeldivad tema retseptide maitsed.
Kui köök jääb teenindamisega hätta, siis ei ole vabanduseks see, et on palju rahvast, siis peab lihtsalt vähem laudu saali ja katusele panema. Kui salat mis maitseb küll hästi aga Caesarit meenutavad vaid saiakrutoonid, siis võib ta ju kanda ükskõik millist muud nime? Kui mul on kohvik kesklinnas , siis pingutama ei pea, sest rahvast voorib niigi küll ja veel?

Jalutasime ilusal suveõhtul kodu poole, Komeedi Ämbrid kolisemas kõrvus ja olime vaatamata kõigele õnnelikud Aitäh Eve Mutso ja Rahvusooper Estonia Ballet !