Hoidised

Seenepirukas marineeritud seentest.

Marineeritud seeni leiab meie peolaualt alati. Vahel juhtub, et muu mõnusa taustal saavad nad vähem tähelepanu ja seeni jääb järgi. Nii mul siis konutasid kapinurgas kaks poolikut seenepurki. Mõtlesin, et mis nendega peale hakata ja kuna oli oodata külalist keerasin sellise, kiire ja lihtsa piruka kokku. Vilma muffinipulbrist sai täiesti suurepärase maitsega pirukapõhi ja kokku sai minu arvates väga mõnus kohvi ja jutuvada kõrvane, ennelõunane suupiste. Usun, et saab teinekordki tehtud.

RETSEPT
photo.jpg
1 pakk Vilma basiilikuga muffini pulbrit
180 g võid
2-3 spl vett

500 g marineeritud seeni
120 g keedusinki
600 g ricottat
2 munavalget
2 spl hakitud peterselli

Sulata või ja sega muffinipulbriga, lisa väheke külma vett ja sega ühtlaseks taignaks. Vooderda pirukavormi põhi ja servad tainaga.
Haki nõrutatud seened väiksemaks. Mina hakkisin sisse ka kõik seenepurgis olnud porgandid ja sibulad. Haki sink (kasutasin Rannamõisa kalkuni kintsulihast sinki) väikesteks kuubikuteks või ribadeks. Sega hakitud seened ja sink ricotta ja hakitud peterselliga. Maitsesta segu soola ja pipraga. Lisa kaks munavalget ja sega kõik korralikult läbi. Vala pirukasegu tainale ja küpseta eelkuumutatud 175 kraadises ahjus 45-50 minutit. Lase pirukal jahtuda.

Retseptis kasutatud Vilma tooteid jagas katsetamiseks kommivabrik Kalev

Rosee-kõrvitsamarmelaad.

Kõrvits on kah üks ime. Temast on võimalik valmistada mida iganes head ja paremat, soolast ja magusat.Tihti on kõrvitsaga see mure, et teda on korraga liiga palju ja ideed saavad otsa. On tehtud ahjukõrvitsat, on tehtud kõrvitsast risotot, söödud on kõrvitsaravioolid, kõrvitsapräänikud ja kõrvitsavorm, kartulipuder on saanud kõrvitsalisa. Toorsalatites on pandud ta kaalikat asendama. Niigi pungil sügavkülmas on talveks talletatud kõrvitsapüree, lähiajal on plaanis üks kõrvitsatort. Ja nii edasi, ja nii edasi. No mida imet siis veel nüüd ette võtta. “Tüütud” tegelased keedetakse kõnekäänus seebiks:P Kõrvitsa keedame siis marmelaadiks.
Marmelaad sai hea, mulle maitseb. Imeline hommikusöök algab röstsaial apelsinine kõrvitsamarmelaad ja hommik on ilus ja päev tuleb magus.
Retsept on raamatust Vürtsid toidus Kellel seda raamatut veel ei ole, siis soovitan igati. Seal on peale kõige muu ka palju ideid söödavate jõulukinkide meisterdamiseks ja ka seesama marmelaad sobib selleks ideaalselt.

RETSEPT
photo.jpg
1 kg koore ja seemneteta kõrvitsat
6 dl suhkrut
1 sidrun
1 apelsin (algselt on retseptis kaks aga minu arvates piisab ühest, jääb rohkem kõrvitsa maitset ka tunda)
1,5 tl purustatud roseepipart

Lõika kõrvits tükkideks. Lase suhkur ja kõrvits keema, seni segades pidevalt. Hauta tasasel tulel u 50-60 minutit, sega aegajalt. Koori sidrun ja pese apelsin hoolega puhtaks (apelsinile jäta koor peale). Lõika sidrun ja apelsin õhukesteks viiludeks, jaga iga viil 8 tükiks. Viimased 10 keemisminuti lase tsitrusetükkidel ja rosepipral koos kõrvitsaga potis haududa.

Arvan, et marmelaad võiks sobida ka mõne mõnusa koogi vahele, sooja kukliga, värskete piparkookidega, kindlasti mõne hea juustuga maiustamiseks ja miks ka mitte pudrule rõõmuks. Tundub, et pean ühe kõrvitsa veel juurde hankima ja seda suurepärast keedust sõprade jõulukoti jaoks veel valmistama.

Köögiviljad talveks purki.

Muidugi tegin selle salati juba mõnda aega tagasi, aga eile kui purgitäie pannile lõin ja kartulipudruga nahka pistsin, tuli meelde, et siia see veel üles tähendamata. Viga tuleb parandada, sest järgmisel hooajal on kindlasti tarvis seda rohkem teha. Mis muidugi ei tähenda, et seda ka talvel teha ei või. Need talvised poest ostetud köögiviljad saavadki paremad kui neid natuke vääristada.
Köögiviljahoidiseid teen tavaliselt sellest mida on ja maitse järgi, niiet kui kõike üles ei kirjuta on samu maitseid järgmisel korral võimatu tabada. Seega saagu see siis kirja. Seda hoidist võib kindlasti ka külmalt salatiks võtta aga mulle meeldib soojalt ja siis sobib see täitsa vabalt liha või kana kõrvale tavapärase kartuli või riisi asemele. Või miks mitte lisada see lõppstaadiumis hautatud lihale ning jälle mõnus pajaroog olemas. Ja kuna köögiviljade söömine on hetkel kuum teema, siis on postitus ehk üsnagi asjakohane.
Emaretsept on pärit siit. No selles blogis on alati niii isuäratavad pildid, et ei saa mitte järgi tegemata jätta, tahaks ju ka proovida, kas maitseb sama hea kui paistab. Tavaliselt maitseb.

RETSEPT
Suvikõrvitsa, tomati, paprika hoidis
1 kg suvikõrvitsat rohelised ja kollased
0.5 kg tomatit
0,6 kg paprikat
3 jämedalt riivitud ebaküdooniat
1 väike viilutatud jalapeno
4 küünt küüslauku
0,5 tl riivitud muskaatpähklit
1 kuhjaga tl kuivatatud tüümianit
1 spl suitsutatud paprika pulbrit
1 dl õli
2 spl 30 % äädikat
0,5 dl suhkrut
1-1,5 tl soola

Tükelda köögiviljad meelepärasteks tükkideks. Tomatid koorisin ka. Lisa kõik ülejäänud kraam ja kuumuta tasasel tulel kuni suvikõrvits on pehmemenud aga mitte veel täiesti plödi. Võtab aega umbes 30 minutit. Pane steriliseeritud purkidesse ja kaaneta.

Terav tomatikaste ja Rohelise tomati marmelaad

Terav tomatikaste ehk Tomati-chutney on meil siin minev kraam. Liha kõrvale, pzzale, mõni paneb pastale ja nii edasi. Sobib pajaroogade maitsestamiseks ja üldse on üks väärt kraam, sest kindlasti olete kuulnud,  et erinevalt enamikust toiduainetest on töödeldud tomatiproduktide vähki ennetav toime tugevam kui värskel tomatil.

RETSEPT
photo.jpg
500 g küpseid tomateid
1 punane paprika
4 küüslauguküünt
1 sibul
2 cm jupp ingverit
1 tšillipiprakaun või 1 tl tšillihelbeid
1 tl purustatud koriandriseemneid
1 tl purustatud vürtsköömneid
1 loorberileht
0,5 dl punast veiniäädikat
1 dl tumedat suhkrut
1 tl soola
0,5 tl pipart
2 tl suitsutatud paprika pulbrit
natuke riivitud muskaatpähklit

Pese ja puhasta paprika seemnekodadest. Koori tomatid ja lõika kõik parajateks tükkideks. Haki sibul, ingver, küüslauguküüned ja tšillipipar. Mõõda kõik ained suurde paksupõhjalisse potti ja keeda 20 minutit madalal tulel või kuni kaste hakkab paksenema. Sega vahetevahel, et põhja ei kõrbeks. Nüüd on sul 3 võimalust. Kas tõsta kogu kraam steriliseeritud purkidesse ja hoiustada või lasta saumikseriga natuke peenemaks või lasta saumikseriga täiesti siidiseks ketšupilaadseks. Minule meeldib teine varjant kõige rohkem. Peale purustamist lase kaste uuesti keema ja tõsta purkidesse ning kaaneta.

Rohelise tomati marmelaad ingveriga

Seda marmelaadi olen sõpradele jõulude ajal kingikotti sokutanud ja ise juustulaual pakkunud. Mulle väga maitseb ja on hea võimalus hilisemad tomatid, kes punaseks ei jõua minna, väärikalt ära kasutada.

photo.jpg
RETSEPT

1 kg rohelisi tomateid
1 sidruni riivitud koor
1 väike tükk ingverit või 0,5 tl ingveripulbrit või 100g suhkrustatud ingveritükke
700-800 g suhkrut

Lõika tomatitele noaga rist peale, pane tomatid minutiks keeva vette, võta välja ja koori. Lõika tomatid väikesteks tükkideks (seemneid pole vaja eraldada) ja keeda väheses vees (umbes 1 dl oleneb jälle tomati mahlakusest) koos ingveritükiga kaane all pehmeks. Lisa sidrunikoor ja suhkur ning keeda marmelaadiks. Eemalda ingveritükk (kui kasutad ingveripulbrit, lisa see alles koos suhkru ja sidrunikoorega). Pane steriliseeritud purki ja kaaneta.

Mõlemad retseptid on Lia Virkuse ja Pille Endeni Tomatiraamatust ja natuke mugandatud.

Paradiisiõunad

Mul on üks vana tuttav õunapuu, mäletan teda kui imet juba lapsepõlvest. Ime seisnes selles, et ma ei suutnud mõista, kuidas üks vana puu võib nii viljakas olla. Alati on ta sügiseks tulipunaseid vilju täis. Emaga käisime neid sealt siis ikka korjamas ja marineeritud paradiisiõunad olid talviseid  praetaldrikuid kaunistamas ja maitsesid ka hea. Eriti maitses mulle veel see vedelik sealt purgist. Saatuse tahtel on see puu nüüd meie pere ühel krundil.Ja ükskõik kui kahju mul ei ole, tundub see tema viimaseks sügiseks jääma. Puu jääb uuele majale ette. Karm, aga midagi ei ole teha. Eks ta on ikka väga vana ja räsitud ka juba, aga ikkagi on kahju. Enne kui ta õunapuude paradiisi jõuab käisin tal külas. Purki sai hulga paradiisimoosi ja jõululaual (kuidagi kahtlane värk paradiisi õunad ja jõulud ) tuletame teda kindlasti hea sõnaga meelde. Üks mis kindel on see, et kui see uus maja valmis saab, istutan ma sinna vana puu auks noore paradiisiõunapuu.

Marineeritud paradiisiõunad
photo.JPG

paradiisiõunu
1l vett
1 pakk glögivürtse
300 g suhkrut
3 spl 30% äädikat

Vaata palju sul vett vaja on arvestades, et kui lisad õunad peaks siirup neid katma.Keeda veest suhkrust ja maitsevürtsidest siirup. Keera tuli alt ära ja lase siirupil kaane alla umbes pool tundi maitsestuda. Samal ajal pese õunad ja lõika varreotsad natuke lühemaks. Pese purgid kuuma veega ja pane kaaned vette keema. Aja siirup uuesti keema lisa õunad lase keema tõusta ja lisa äädikas. Ära nüüd enam kaua keeda (õunad lähevad katki) vaid hakka kohe purkidesse tõstma.Mina koukisin ainult kaneelikoored välja, ülejäänud vürtsid lähevad juhuslikuse meetodil purkidesse. Talvel on huvitav kui iga purk on natuke erineva maitsega. Keera peale kuumad kaaned ja jahuta tagurpidi. Säilita jahedas.

Mina leidsin kapinurgast sellise glögisegu, kus oli kaneelikoort, kardemoni, nelki, vürtsi,kuivatatud kumkvaati aga ma arvan, et sobib iga teine glögimaitseaine. Kaneelikoored, mis siirupist välja võtsid loputa külma veega üle ja lase kenasti ära kuivada, neid saab veel mitu korda kasutada.

photo.jpg photo.jpg photo.jpg

Paradiisimoos
photo.jpg
1 kg paradiisiõunu
200 g suhkrut
1 spl sidrunimahla
2 dl vett

Pane pestud ja vartest eemaldatud õunad veega potti. Keeda madalal tulel, kuni õunad on pehmed, see võatab natuke rohkem aega. Suru pehmeks keedetud õunad puulusika abiga läbi peene sõela, et seemned ja südamed eraldada. Saadud mass keeda suhkruga moosiks. Soovitan vahepeal maitsta ja soovi korral võib ka vähem suhkurt panna. Sidrun aitab maitse kuidagi balansseerida aga see on ka maitse küsimus. pane korralikult pestud purkidesse ja kaaneta keedetud vees steriliseeritud kaantega. Eks see oleneb õuntest, aga mul jääb see moos selline marmelaadine.
Siin on veel üks retsept, mida ma ilmselt ka katsetan

Enne kui suhkrut lisad ja moosi hakkad keetma võta natuke pressitud õunamassi, sega veega ja keeda üks mõnus mannavaht

Marineeritud kuuseriisikad

Ilusal päiksepaistelisel hommikul võtsime suuna juba tuttavasse metsatukka ja me ei pidanud pettuma. Metsaalune kubises noortest ja värsketest kuuseriisikatest. Kuuseriisikad on meil siin lemmikud ja kui paljud ütlevad, et nende marineerimine on raiskamine ja tuleks kuusekad kõik omas mahlas purki panna, siis minu kaaskondlased armastavad just neid marineeritud seeni ja omas mahlas kuusekad pole sellist tunnustust leidnud. Eks see on maitse asi ja igaühele oma. Väikesed noored võiseened leidsid ka tee minu korvi ja koju jõudsin kolme suure seenekorviga. Ahnus ajab upakile, kui lõpuks kõik seened olid puhastatud ja purki panekuks valmis, oli ikka juba täitsa pime öö.

RETSEPT
photo.jpg
Kuuseriisikaid
1 l vett
1 keskmine sibul
1 porgand
3 lehte loorberit
10 tera vürtsi
5 tera musta pipart
3 spl suhkurt
2 spl soola
2-3 spl 30% äädikat
mõni tera nelki (soovi korral)

Puhasta riisikad. Kui on kuiva ja ilusa ilmaga korjatud seened, siis mina olen kuuseriisikad puhastanud pintsli ja noa abil. Pesemine muudab nad minu arvates maitsetumaks. Aga kui oled metsa sattunud vihmase ilmaga ja seened on niikuinii märjad, siis olen neid ka pesnud, mis on muidugi kiirem meetod.Kuuseriisikad ei vaja tegelikult kupatamist. Mina aga olen puhastatud riisikad rohkes vees kergelt kupatanud, mis tähendab, et paned seened rohkesse keeva vette ja lased uuesti keema tõusta, riisud vahu ja kui seened on muutnud värvi (paar minutit keetmist) kurnan ja panen kaussi ootele. Ei pese külma veega üle vaid nõrutan hoolega. See toimig annab võimaluse suurt kogust seeni näiteks järgmisel päeval alles purkidesse panna, kuna head söögid tulevad hea tuju ja värske olekuga, on vahel mõtetu poole ööni mässata, eriti kui niigi on pool päeva metsas veedetud. Niisiis panen need kergelt kupatatud seened külma ja järgmisel päeval keedan marinaadi. Marinaadi keetmisel hindan oma kupatatud seente kogust ja vastavalt sellele otsustan mitu liitrit marinaadi vaja on. Mina keedan tavaliselt 2 liitri kaupa. Jõuab kiirelt purki panna, enne kui äädikas aurustub. Panen vee keema ja lisan esimesena porgandi seibid. Seejärel kõik vürtsid, sool ja suhkur. Keedan kuni porgand on poolpehme ja viimasena lisan sibularattad. Keeva marinaadi võtan korraks tulelt ära ja lasen kõigel kaane all umbes 5 minutit tõmmata. Purgid olen pesnud korralikult ja kaaned panen potiga keema. Kui marinaad on tõmmanud, siis lisan niipalju eelkupatatud seeni, et kõik seened on marinaadiga kaetud ja on umbes sama tihedus kui soovin hiljem purgis näha. Nüüd lasen keema tõusta ja lisan äädika. Segan ja hakkan vaikselt keeva hoidist purkidesse tõstma. Kõik vürtsid lähevad ka purkidese juhuslikus vahekorras, ainult loorberi olen välja jätnud. Keevast veest kougin kaaned välja ja keeran ääreni täis kuumadele purkidele. Purgid jahtuvad toas tagurpidi ja hiljem kolivad keldrisse.
See eelkupatamine meeldib mulle veel seepärast, et marinaad jääb purkides kuidagi selgem ja ilusam ja igasugu juhuslikku metsakraami (okkad ja muu puru) ei sattu ka niipalju purkidesse. Ja ega ei pea neid üleöö kapis hoidma , võib soojad seened kohe marinaadi pista ja hommikuni vaaritada;)
Väikesed võiseened saavad umbes sama kohtlemise osaliseks. Ainuke vahe on see, et puhastamisel ma nad siiski pesen külma veega ja neid peab ka kauem kupatama nii 10 minutit umbes ja peale kupatamist olen nad ka külma veega üle pesnud. Marinaadi olen nede puhul ka nelgiterad pannud.

photo.jpg photo.jpg photo.jpg

Petersell

Petersell on arvatavasti üks universaalsemaid maitsetaimi. Mina panen teda kah kõikvõimalikesse toitudesse. Aias kasvab mul vaid siledaleheline petersell. Käharpetersell on minu arvates vaid toidu kaunistamiseks, maitset tal justkui polegi ja suus on kare ka veel. Peterselli kiituseks võib pikki loenguid pidada, toon siinkohal ära Aive Luigela põhjaliku kirjutise. Olin ise ka üllatunud kui seda lugesin, et nii lihtsalt kättesaadav taim võib nii võimas olla:)
photo.jpg
Petersell läheb supile ja pastale, marinaadi ja salatisse, lihale ja kalale….
Petersellist tehakse ka kuulsaid maitsesegusid, persillade ja gremolata on mõlemad minu suured lemmikud.
Et ka talvel ikka oleks see väärtuslik taim omastkäest võtta siis olen oma aia peterselli juba mitmed aastad sügavkülmutanud ja see toimib hästi. Ei ole ma jännanud väikeste pakikestega, et see korraga toidule lisada. Panen hakitud peterselli parajatesse karbikestesse ja talvel saab sealt täitsa edukalt külmunult seda parasjagu kätte. Üles sulatada pole vaja, võtad lusikaga paraja portsu lisad toidule ja karp kohe sügavkülma tagasi.
Soovitav on petersell enne hakkimist ikka ära ka loputada. Pealtnäha puhtana tunduvad lehed on siiski tolmused ja hiljem see lihtsalt krõbiseb sul hamba all. Loputan peterselli voolava külma vee all ja panen rätile nõrguma, Kuivatan võimalikult kuivaks ja hakin leheosad peeneks. Karpi ja külma. Jämedamad varreoasad olen ka sügavkülma pannud, neid on hea puljongisse või ahjuliha juurde visata.

Gremolata

1 spl hakitud siledalehelist peterselli
ühe sidruni koor, ainult kollane osa
1 küün küüslauku

Haki kõik hästi peenelt omavahel kokku ja võimas maitsetugevdaja on sul omast käest võtta. Raputa just valminud pajaroogade ja lihade ning kala peale. Osso buco juures lausa kohustuslik. Kui lisad gremolatale sortsu õli võid sellega näiteks just ahjust tulnud kuuma kana üle pintseldada ja saad jälle hõrgu roa.

Persillade

1 spl hakitud peterselli
1 küün küüslauku

Haki mõlemad koos peeneks ja lisa toidule kas valmistamise ajal või lõpus. Meie pere lemmik on spagetid persillade ja sortsu kvaliteetse õli ning parmesaniga. Kiire ja maitsev roog.

photo.jpg Gremolata sellest tuleb persillade

Võilillemesi

Võilillemesi on väärt kraam see sobib talvel tee sisse, kui muidugi talveni jagub. Kindlasti saab seda ka liha marineerimisel kasutada ja niisama lusikaga suhu pista on ka väga mõnus. Ja nii ma siis korjasingi kogu aia kollased õied kokku ja keetsin siirupiks, mis tõesti maitseb nagu mesi ja näeb välja nagu mesi. Võililli tuleb korjata päikeselisel päeval ja täiesti avanenud õisi, siis on lihtsam neid kollaseid kroonlehti õietupest kätte saada. Mee võib keeta ka koos tupelehtedega aga siis tuleb mesi mõrkjas ja ei ole ka nii ilus kollane. Õielehti on kergem kätte saada kui pigistad ja samal ajal natuke keerad tupenutist ja teise käega eemaldad kroonlehed. (segane vist sai aga ma usun, et kõik said aru). Minul oli kannatust umbes liitri jagu õielehtede jaoks aga mida rohkem on õilelehti, seda parem saab.
photo.jpg
RETSEPT

1 l või rohkem võilille kroonlehti
1 l keevat vett
1 kg suhkrut
pool kooritud sidrunit

Vala õielehtedele keev vesi ja jäta ööpäevaks kaane alla seisma. Kurna segu läbi peene sõela ja pigista lehemassist võimalikult palju mahla välja. Lisa suhkur ja poolik ning kindlasti kooritud sidrun koos seemnetega (sidruniseemned sisaldavad looduslikku pektiini ja aitavad keedusel pakseneda). Aja keema. Keeda võimalikult madalal tulel kuni siirup hakkab paksenema. Minul kulus selleks 1 tund ja 45 minutit. Vahepeal peab muidugi segama ka. Kougi sidrun ja sidruniseemned välja ja vala hea kraam purki. Mina panin vahepeal ühe juba kasutuses olnud vaniljekauna ka maitseks sisse keema aga see pole vajalik. Mesi pakseneb jahtudes veelgi.

Värsked hapendatud kurgid

Kui ma nägin kohalikus Karni poes neid väikeseid kurgibeebisid siis meenus , et sügavkülmas on üks kurgisoolamise komplekt. Jah, ma olin sügisel ikka nii andekas, et sügavkülmas oli peotäis mustsõstralehti, jupp mädarõigast ja punt tillivarsi. Miks neid seal nii vähe oli jääb muidugi segaseks aga sel sügisel olen hoolsam, ma luban.

RETSEPT
Esimesed kurgid 23.04.11
umbes 1 kg väikeseid kurke
1 l vett
2 spl jämedat soola
1 spl suhkurt
peotäis mustsõstralehti
pöidlasuurune jupp mädarõika juurt
väike punt tillivarsi
1 küüslaugupesa
soovi korral
1 spl sinepiseemneid
1 spl koriandriseemneid

Pane kurgid paariks tunniks jääkülma vette likku. Pestud ja leotatud kurgid pane vaheldumisi lehtede ja tillivartega sobivasse nõusse. Lisa sinna ka mädarõikalaastud ja risti pooleks lõigatud küüslaugupesa. Keeda veest, soolast ja suhkrust soolvesi ja vala see kuumalt kurkidele. Pane peale vajutus, et kurgid kenasti soolvees seisaksid. Homme võid kurke krõmpsutama hakata.

Võta kurke anumast alati puhta kahvliga, käega purgis sobrades läheb asi kiirelt rikknema.