Kala

Paremaks tehtud kilud.

Naabrinaine toob mulle vahel Balti jaama turult mõnusalt prisket vürtsikilu. Seal olla need Norra kilude nimega ja otse tünnist. Mina viin talle isevalmistatud kooki või pirukat ja tema siis kostitab mind nende mõnusalt rasvaste vürtsikiludega. Mulle selline vahetus meeldib:) Need kilud on muidu ka väga head aga eriti heaks lähevad nad kui neid natuke paremaks timmida. Ma enam täpselt ei mäleta kelle retsept see on aga vist kunagi kuskilt lehesabast loetud ja Anni Arro idee. Olen nüüd niimoodi kilusid paremaks teinud juba aastaid ja mulle igaljuhul väga meeldib.
Ei pea kindlasti need Balti jaama turu kilud olema, vabalt sobivad ka kõik teised vürtsikilud.

RETSEPT
Paremaks tehtud kilud
Vürtsikilu
küüslauku
värsket rosmariini
meelepärst õli

Puhasta kilud ja eemalda ka selgroog. Pane kilufileed purki ja iga kihi vahele raputa rosmariini lehekesi ja küüslauguviile. Viimaseks kihiks jäta küüslauk ja rosmariin. Vala peale niipalju õli, et ka kihtide vahele natuke valguks ja kalad oleks kaetud. Sulge purk ja pane järgmse päevani külmkappi maitsestuma. Sõõ rukkileival või siis võisaial nagu mina:)

Olen neid samamoodi ka salvei lehtedega maitsestanud.

Lõkkekala

Kunagi ammu jättis selline kala mulle unustamatu mulje. Olin siis seitsmendas klassis ja aasta oli 1977:) Suure vanapaberi kogumise võistluse võitjatena sai meie klass ekskursiooni Nelijärvele. Ööbisime seal telkides ja tegime igasugu põnevaid asju, sealhulgas püüti ka kala. Kanseldamas oli meid meie kooli ainus meesõpetaja ja kui tema siis päeval püütud kalad õhtul lõkkesse pistis oli see tol hetkel minu arvates ikka eriti geniaalne, maitse on ka siiani meeles. Lapsepõlve mälestused on need mis jäävad.

LÕKKEKALA tegemiseks vajad algatuseks lõket, värsket roogitud valget kala, soola, pipart, ühte paksemat nädalalehte ja jõupaberist kott. Tänapäeval asendab seda viimast väga edukalt küpsetuspaber.
Roogi kala ja raputa peale ja sisemusse soola, pipart. Pane tillikimp kalale kõhtu. Mul oli sügavkülmas hakitud till ja seega raputasin seda laialt igale poole.

photo.jpg

Keera kala korralikult märjaks tehtud küpsetuspaberisse. Edasi paki kala ajalehte, leht-lehe haaval, kuni saad korraliku paki. Oleneb kala suurusest aga näiteks läbi loetud Maalehest peaks täitsa piisama;) Pista pamp juba kustuvatele süte vahele, kraabi ka peale mõned söed.

photo.jpg

Kui ajalehed on peaaegu põlenud on kala valmis:) Minul oli see kala umbes 30 minutit suitsuahju kustuvas koldes. Küpsemise aeg oleneb kala suurusest, väiksema kala saab kiiremini kätte:)

photo.jpg

Tuuli pani ka kala põlema ja katsetas ka punase kalaga.

Küüslauguräimed

Räimehooaeg on alanud. Räägitakse, et sel aastal pidi veel eriti hea saak olema-tulema:) Mis siis muud kui sööme aga kala. See roog on meie pere räimeroogade seast üks lemmik. Isegi muidu kalale kirtsus ninaga vaatajad, võtavad ja söövad päris isukalt. Tavaliselt teen suure ahjuplaadi ja siis saavad kõik neid mõnusaid palasid võileivale sättida ja nii nad otsa saavad. Retsept on pärit Maire Suitsu põhjatust retseptivaramust. Retsept on juba aastaid mu lemmikute hulgas ja usun, et hoiab seal kohta aegade lõpuni;)

RETSEPT
P3235516
1,5 kg räimi
10 küünt küüslauku
värsket hakitud tilli ( minul on karbiga sügavkülmast )
õli
soola
pipart (soovi korral sidrunipipar)

Roogi ja pese räimed, lase nõrguda. Määri madal ahjupann õliga, riputa vormi põhjale pooled õhukeseks viilutatud küüslaugurattaid. Puista igale fileele veidi hakitud tilli, soola ja pipart. Keera fileed kalaks kokku tagasi. Lao kokku lapitud kalafileed vormi. Nirista üle vähese õliga, puista ülejäänud küüsalugurattad kaladele. Riputa peale sidrunipipart ja küpseta 150 kraadises eelsoojendatud ahjus 50-60 minutit.
Et roog kaunim välja näeks paiguta kalad ümmargusse ahjuvormi sabad vormi keskosa suunas. Nii moodustub kaunis lilleõis;)
Sellisesse pirukavormi (pildil) mahub 1 kg räimi ehk umbes 800 g räimefileed.

Sardiinitaolised räimed.

Viimasel ajal on palju räime söödud. Räim on väga tänuväärne kala, tema valmistamiseks on miljon võimalust ja tulemus on alati ka väga maitsev. Mina eelistan räime rohkem marineerida või ahjus küpsetada, lihtsalt jahus-munas keerutades pannil praadida või siis suvehooajal kõige “sabaja sarvedega” grillida. Igasugu supid ja piimased/kooresed kastmed jäävad meie toidulaual kuidagi varju.
Selle räimede sardiiniks moondamise retsepti leidsin Linda Petti ja Ervin Pihu raamatust “Meie kalad meie laual”. Tundus intrigeeriv;) Ise sõin sardiine kahetsusväärselt ammu, et nüüd oskaks tulemust kinnitada või ümber lükata aga kala sai hea. Serveerisin neid omale hommikusöögiks koos värske ja pehme nisuleivaga ja hammustasin juurde priskeid Kalamata oliive. Oli küll selline vahemerehõnguline hommik;) Õuest tuleb ju ka juba karget kevadõhku ja… elu on ilus:)

RETSEPT
Sardiinitaolised räimed.
20 suurt räime
1 l külma vett
3 spl soola

Marinaad

1dl õli
2 tl soola
2 tl suhkrut
0,5 tl jahvatatud pipart
5-6 nelgitera
1 tl jahvatatud muskaatpähklit
3 spl tomatipastat või (püreed)
2 dl valge veini äädikat

Puhasta kalad nii, et selgroog jääb sisse. Leota kalu paar tundi soolvees.
Sega kokku marinaad. Nõruta kalad soolveest ja säti õlitatud ahjuvormi. Vala peale marinaad ja küpseta kaane all 120 kraadises ahjus 45 minutit. Mina panin ahjuvormile fooliumi peale, kuna mul kaanega sobiva suurusega vormi pole. Võta vorm ahjust välja ja lase kaane all jahtuda. Pane järgmise päevani külmikusse marineeruma.
Enne serveerimist tõsta kalad kastmest välja, raputa peale värsket peterselli. Serveeri koos pehme nisuleivaga ja paku juurde priskeid Kalamata oliive.
Võibolla peaks katsetama ka veidi väiksema äädikakogusega.

Ülle tegi ka räimedest sardiine;)

Suitsutatud lestad

Hommikul oli kodupoe juures meeldiv üllatus, märkamatu auto pagasiruumist müüdi värsket lesta. Ega mul plaani polnud aga mööda minna ei suutnud. Emotsionaalne ost, no nii nagu mõni ostab ilusaid asju leian mina ennast tihti mõtlematult ostmas ilusat toitu. Kodus kotti lahti pakkides on tihti mõte, et nii, mis nüüd siis saab. Ega valikuid eriti ei olnud (üksi kodus) ja ega seda kotitäit, mis ma kokku ahmisin juba niilihtsalt üksi ära ei tarbi. Suitsutamine on ju igivana säilitusviis, mõtlesin:) Ja kuna meie aias ilutseb juba mõnda aega suitsuahi, mille Indrek kättesaadavatest materjalidest oma jooniste järgi mulle üllatuseks ühel päeval koju taris, siis mõeldut-tehtud. Tegelikult õnnestus mul Jaana ka koju sebida ja õhtul maiustasime juba koos esimese õnnestunud suitsulesta teo suussulavaid tagajärgi.
Mul on mõned raamatud, mis jagavad suitsutamise näpunäiteid ja netist olen ka uurinud siit ja sealt. Teades kogu seda infot jäin pidama Profa blogi juures. Tema suitsutamise teemad on mind alati köitnud ja keda sa siis sellises asjas veel usaldad kui mitte meest. Mõned täpsustavad küsimused (rohkem julgustuseks) ja läks lahti.
P6292323
Kõigepealt roogi kalad. Lesta puhastamine on lihtne aga käed on pärast tõesti nagu liivapaberist, seega nõrgematel soovitan kindad välja otsida. Abiks on käärid ja puhas vesi. Kala puhastamisel peab olema tähelepanelik ühes asjas, et ei vigastaks sapipõit. Põiest välja voolav vedelik teeb kalaga kokkupuutes liha kibedaks. Niiet tuleb katsuda see roheline põieke tervelt kätte saada. Kalad tuleb korralikult puhtaks pesta ja siis soolvette soolduma panna.
Kaalusin siis Profa õpetuse järgi iga kala kilo kohta 50 g soola ja lahustasin selle külmas vees. Kalad sisse ja siis lisasin niipalju vett, et kalad kenasti kaetud ja natuke rohkem ka. Segasin siis käega kogu kraami korralikult läbi ja kaas potile peale ja kuurialla jahedasse 2 tunniks maitsestuma. Kui 2 tundi või natuke isegi rohkem oli möödas koukisin kalad soolveest välja. Raamatust oli meelde jäänud, et enne ahju pistmist peaksid kalad kuivad olema. Kuivatasin kalad rätikuga puhtaks ja sättisin ikka sinna kuurialla pesuöörile sabapidi pesulõksude abil rippuma. Õues see hästi ei toimi, sest kärbsed on kohe kohal. Rippusid siis seal ka umbes 2 tundi. Olid päris kenad tahedad kui ma nad (jälle Profa õpetuse järgi) varrastele lükkisin.
Meil on selline ahi kus tuli on suitsukapi all ja suitsumaterjal pannakse lepalaastude näol kapi põhja. Selleks , et need laastud suitsema hakkaksid läheb tasase tulega aega. Nii siis lasimegi ( Jaana oli sellekas ajaks koju jõudnud ja võttis tule tegemise enda peale) tasast tuld ja kontrollisime temperatuuri termomeetrilt. Ilma termomeetrita ma algajal ikkagi ei soovita seda asja ette võtta. Tunnike siis olid nad seal 40-60 kraadi peal ja kuskil 60 peal oli ka kapis korralik suits juba. Siis tõstsime temperatuuri. See tähendab, et panime puid juurde. Umbes pool tundi või 45 minutit oli suitsukapi temperatuur vahelduva eduga 80 ja 90 kraadi juures. Vastavalt sellele, kuidas meil lõkke tegemine või siis selle ohjamine, ahjus sujus. Lõpuks oli vast kokku umbes 1,5 – 2 tundi kui me nad sealt välja võtsime.
SUPER ! Välja nägid ilusad ja kaubanduslikud. Maitsesid nagu… igaüks kujutab ise ette oma lemmik tekstuuri ja maitset:)
photo.jpg Suitsulestad P6292326
Kokkuvõtteks peab ütlema, see on võimalik aga see ei käi nii, et paned kalad ahju ja lähed võtad välja. Nii nagu iga toiduteoga, tuleb olla kõikaeg südamega asja juures ehk siis ahju juures.
Ahjaa, seda ka veel, et lastega on mul ka vedanud !

Pasta kuumsuitsuforelliga

Üks pastakaste mille valmistamiseks ei ole vaja rõõska koort. Kodus oli eelmisest õhtust jäänud suitsuforelli jääke, poodi ei viitsinud minna aga midagi head tahaks ju ikka . Leidsin siis retsepti Nami-Namist ja sai selline pastaroog.

Lõhepasta

RETSEPT

300 g penne makarone
200 g hapukoort
2 dl piima
1 spl. jahu (triiki)
200 g kuumsuitsuforelli

JUHISED

Keeda pasta vastavalt pakendil antud juhistele , kurna ja jäta ootele.
Sulata potis või, lisa hakitud sibul ja küüslauk. Hauta mõni minut. Lisa jahu, kuumuta veel natukeja lisa piim, hapukoor ja laimimahl. Sega ühtlaseks ja kuumuta kuni kaste pakseneb.
Lisa puhastatud kuumsuitsuforell ja hakitud petersell. Maitsesta soola ja pipraga. Sega kaste pasta hulka ja serveeri kohe.