Eesti

Ahjuliha

Pühadeks valmistab eestlane ikka sealiha. Tihti on ka meie jõululaua peakangelane seapraad. Võiks ju arvata, et mida keerulisem ja pikem retsept, seda parem saab praad. Marinaadid ja massaažid annavad kindlasti oma osa aga vahel piisab vähesest, et saada väga maitsev lõpptulemus. See potipraad sobib ka kiireks argipäevaroaks ja odavam lihatükk saab maitsvaks praeks.
Retsept on pärit muidugi Nami-Nami põhjatust retseptivaramust.

RETSEPT
FullSizeRender.jpg
1.5 kg kamaraga sealiha
soola
praadimiseks õli
2-3 kooritud sibulat
2-4 dl vett
6 tera musta pipart

Kõige paremini sobib sellise ahjuliha valmistamiseks kamaraga sea praetükk (seljatükk või kintsutükk). Lõika liha üsna suurteks, umbes 10 cm küljepikkusega tükkideks. Pruunista kuumal pannil väheses õlis ümberringi. Tõsta pruunistatud lihatükid paksupõhjalisse ahjupotti (malmpott on selleks hea). Maitsesta soolaga. Lisa kooritud, ent terved sibulad, mõned pipraterad. Kalla peale niipalju vett, et poti põhjas oleks vett ca 2 cm jagu. Tõsta ahjupott 200-kraadisesse ahju ning hauta umbes tund aega (võib ka rohkem), kuni liha pehme on (kontrolli liha pehmust noa või kahvliga). Serveeri koos keedetud või ahjukartulitega, hautatud hapukapsa jm meelepäraste lisanditega. Leemeks sobib häst ahjupotti kogunenud praeleem. IMG_6992.JPG

Tort isamaale 2015

Nami-Namis on juba mitmed aastad retseptivõistlus “TORT ISAMAALE”. Olen ikka seal oma tordi esitanud ja mitte võidu pärast vaid seepärast, et olla koos nende inimestega, kes võtavad vaevaks oma kodumaale tort valmistada. See on nagu käpikute kudumine, iga silma sisse paned ühe ilusa mõtte kinnaste kandja jaoks. Nii ka selle tordiga, mõtled oma armsa kodumaa peale nii heas kui halvas. Nii nagu ühes teises suhtes – heas ja halvas aga koos.
photo.JPG
Sel korral, aastal 2015, kodumaale mõeldes tuksub kuskil kuklas mõte Ukrainast, Krimmist, Kiievist…

Nii siis sai minu selle aastane tort Kiievi tordi ainetel. Seda kooki tegin kolm päeva:) Esimesel päeval valmistasin beseekihi, teisel päeval biskviidi ja kolmandal päeval kreemi ja panin koogi kokku.

Niimoodi kolm päev ehitasin nagu kindlust oma isamaale.

RETSEPT
10394104_10202480521693996_5240021557424954493_n
6 munavalget
3 dl suhkrut
1 pakk Pähkel šokolaadis

Purusta pähklid köögikombainis või purustajas. Ma hakkisin enne noaga vähe peenemaks, sest need on päris kõvad. Päris puruks ei peagi purustama, võib jääda ka suuremaid tükke.
Vahusta munavalged kuni kogus on poole suurem, lisa suhkur ja vahusta tugevaks vahuks. Sega spaatliga õrnalt pähklpuru munavalgete sisse. Pane 24cm diameetriga vormi põhja küpsetuspaber ja tõsta segu vormi. Küpseta 100-120 kraadises ahjus kuus tundi.
Kui kuus tundi täis siis keera ahi kinni ja jäta besee ahju jahtuma.

Biskviidikiht

5 muna
180 ml suhkrut
240 ml jahu
1 tl küpsetuspulbrit

Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks. Sõelu sisse jahu ja küpsetuspulbri segu ja sega õrnalt ühtlaseks. Kõpseta võiga määritud vormis 180 kraadises eelsoojendatud ahjus u 30 minutit. katseta puutikuga. Kui tikk jääb puhtaks on biskviit valmis. Lase jahtuda.

Kreem

Kõik ained toasoojad
100g Merevaiku
100 g toorjuustu (Mascarpone)
500 ml vahukoort
200 g valget šokolaadi (murtud väikesteks ruutudeks)

100 ml koort vala kastrulisse ja aja keema. Võta tulelt ja lisa šokolaad, sega kuni šokolaad on sulanud.lase natuke jahtuda.
Vahusta ülejäänud koor tugevaks vahuks, lisa juustud ja šükolaadisegu.

Lõika biskviit 4 rattaks.

Aseta esimene biskviidiratas, määri kreemiga. Selle peale teine ratsa ja see määri astelpaju võidega või meelepärase moosiga. Hästi õhuke kiht, see liimib beseekihi enda kõlge ja tort püsib kenasti koos. Nüüd siis beseekiht, selle peale biskviidiratas. Kata kreemiga ja aseta peale viimane biskviidiratas.
Kata kogu kook ülejäänud kreemiga ja kaunista meelepäraselt.

Mina sulatasin 100 šokolaadi vesivannil ja määrisin selle küpsetuspaberile. Siis asetasin peale teise küpsetuspaberi, keerasin rulli ja panin rulli külmikusse tahenema. Hiljem lahti arutades sain kenad šokolaadilaastud. Siis suhkrustasin veel mustikaid. Kloppisin munavalge kergelt lahti, kastsin mustikad munavalgesse ja siis veeretasin tuhksuhkrus. Jätsin kuivama.
photo.JPG
Astelpajuvõide retsepti leiad siit. Siin saad ära kasutada munakollased, mis jäid beseekihi valmistamisel üle. Samas võib asendada selle meelepärase hapuka moosiga.
photo.JPG

Tort sai väga maitsev! Ja minu arvates ka ilus.

ELAGU EESTI !

Köögiviljatort

Nami-Nami isamaaliste tortide võistlus toimub juba kuuendat aasta. Kuidas siis muidu- teeme torti.

Minu tort on kummardus meie köögiviljadele ja metsaandidele. Kõiki komponente võib oma soovide ja maitsete järgi vahetada ja maitsestada aga meie oma sai seekord väga maitsev.

RETSEPT
photo.jpg
1 väike muskaatkõrvits
1 lillkapsas
1 sibul
karbike külmutatud metsaseeni
1 pakk külmutatud spinatit
1 mozzarella pall
u 100g eesti juustu
50-100g Forte juustu
soola-pipart
küüslauku
salvei lehti (sügavkülmast)

Koori kõrvits, lõika u 1cm viiludeks. Lillkapsas lõika ka viiludeks nii, et kaks keskmist osa koos juurega koos seisavad. Pane kõrvits ja lillkapsas ahjuplaadile. puista peale hakitud küüslauku, soola ja kõrvitsatükkidele aseta salveilehed. Nõrista üle vähese õliga ja küpseta 200 kraadises ahjus kuni kõrvits on pehme ja lillkapsas hakkab jumet võtma.
Prae pannil võis hakitud sibul ja metsaseened, maitseata soola ja pipraga.
Nõruta sulanud spinat , maitsesta soola ja pipraga ning sega u supilusikatäis riivitud mozzarellat spinatiga.

Vooderda 20 cm läbimõõduga lahtikäiva tordivormi põhi kõrvitsaviiludega, puista vahele väheke igast juustusordist. Järgmiseks kihiks pane seene ja sibula segu ja jälle natuke juustu. Siis lillkapsas (väiksemad tükid) Ma riivisin sinna ka väikse jupi suvikõrvitsat, mis oli kuidagi õnnetult juurikavaagnal järgi jäänud;) ja jälle juustu ja siis spinatisegu. Pealmiseks kihiks panin need kaks suuremat lillkapsa viilu ja jälle natuke juustu. Kata fooliumiga aseta vorm plaadile või suuremasse ahjunõusse, juhuks kui miski vedelik peaks vormist lekkima. Küpseta 200 kraadises ahjus u 40 minutit. Eemalda foolium ja küpseta natuke veel, kuni pealt on kena kuldne. Lase tordil vormis umbes 20 minutit taheneda ja serveeri.

Kaunistuseks röstisin rediseid ja sügavkülmast mõned rukkilille õied 😉

photo.jpg

Kilutort

Tegin Nami-Nami retseptivõistluse TORT ISAMAALE 2013 raames ühe soolase tordi siis ka. No auhinnad on ju lihtsalt niivõrd head, et peab kohe osalema:) Ja muide jõuab vee, neljapäevani on aega oma torte esitada.
Meie peres võileivatordiga laineid ei löö, ei tea miks aga kõik kirtsutavad nina, kui võileivatort jutuks tuleb. Võibolla on see tingitud niiöelda kodusest kasvatusest:D Võileiva söömine meil pigem hädaabi, sööma peab ikka “korraliku” toitu 😉
Selle üllitise teeksin järgmisel korral ilma põhjata ja võibolla- võibolla paneksin rohkem zelatiini ja serveeriksin sooja kartuliga. Maitses siidiselt ja õhuliselt ja see põhi oligi võibolla liiga robustne seele katte jaoks.

RETSEPT
photo.jpg
Musta leiba (7 viilu)
80 g võid
10 koriandriseemet
u 100-120 g kilufileed
200 g kodujuustu
2 dl vahukoort
250 g (1 toru) ricotta kohupiima pastat
1 punane sibul
3 väikest muna
2 lehte zelatiini
1 spl sidrunimahla

Röstisin leivaviilud. Purustasin purustajas peenemaks ja lisasin sulatatud või ja purustatud koriandriseemned. Tahtsin kasutada kadakamarju aga olid otsa saanud. Surusin segu põhjaks 19 cm läbimõõduga, lahtikäivasse koogivormi (põhi oli kaetud küpsetuspaberiga). Panin põhja külmikusse tahenema. Hakkisin kilud, sibula ja keedetud munad väiksemaks ja segasin kohupiima ja kodujuustuga. Maitsestasin soola ja pipraga. Vahustasin koore ja segasin kohupiimasegule. Zelatiinilehed leotasin väheses külmas vees u 10 minutit ja siis väänasin välja ja sulatasin soojaks aetud sidrunimahlas. Segasin täidise hulka. Valasin täidise põhja peale, katsin toidukilega ja lasin üleöö külmikus taheneda. Kaunistasin muna ja kalamarjaga ning kuivatatud tilliga.

photo.jpg

Praetud liha marinaadis.

Jälle üks nostalgiline lemmik, nii nagu ka samal viisil valmistatud räimed🙂
Meil saab seda rooga siis, kui jääb paneeritud liha järgi- kui jääb;) Lastele meeldib see enne marineerimist rohkem aga mulle just sellisel viisil. Seekord tegin spetsiaalselt endale kohe mitme päeva portsu, sest marinaadis liha kannatab päris mitu päeva külmkapis säilitada ja sobib ka pühapäeval pidulauale panna.

RETSEPT
photo.jpg
1 kg sea välisfileed
4-5 muna
soola-pipart
paneerimiseks nisujahu
praadimiseks õli

Marinaad
0,5 l vett
1 suur porgand
1 suur sibul
10 tera musta pipart
1-2 loorberilehte
1 spl suhkrut
1 tl soola
1 spl 30% äädikat

Lõika liha u 1 cm paksusteks viiludeks, vasardada õhukeseks ja lao kihiti taldrikule. Iga kihti vahele jahvata pipart ja maitsesta soolaga. Lase seista 10-15 minutit toatemperatuuril. Mina lõikan siinkohal lihatükid pooleks, et oleksid sobivama suurusega aga see ei ole vajalik.
Kasta lihatükid jahusse ja vähese soolaga lahtiklopitud munasse ning küpsetada pannil õlis kuldpruuniks. Lao lihatükid kihiti kaussi. Marinaadi tarvis koori ja viiluta porgand ja sibul. Pane koos vee ja maitseandjatega tulele ja lase keema tõsuta, lisa äädikas ja keeda 2–3 minutit. Maitse ja lisa vajadusel veel äädikat ja soola. Kalla kuum marinaad veel soojale lihale. Lase jahtuda ja maitsestuda vähemalt 8 tundi. Hoia külmikus.

Ahjukartul triibulihaga.

See on üks minu lapsepõlve lemmiktoitudest. Tehti seda meil nii soolaliha kui ka värske küljetükiga, ikka sellest mida parasjagu oli. Kõrvale toodi keldrist hapukurki ja terve pere oli korralikult söönud ja rahul.
Üldse on viimasel ajal tunne, et mida vähem lisad seda rohkem on maitset, tähtis on algmateriali kvaliteet. Kartulisort mida kasutan on “Laura”, need ongi mu lemmikud kartulid juba mõnda aega.

RETSEPT
photo.jpg
1 kg kartuleid
u 600 g sea küljetükki

Pese ja koori kartulid. Suuremad kartulid lõika pooleks või neljaks. Liha lõika 2-3 cm paksusteks viiludeks. Pane kartulid vähe kõrgema servaga ahjuplaadile ja soovitatavalt ühe kihina . Aseta lihaviilud kartulitele. Kui kasutad soolaliha pole soola vaja lisada aga kui on värske lihatükk, siis maitsesta päris tugevalt soolaga. Mina panen plaadile ka pesa jagu koorimata küüslauguküüsi, nende küpset sisu on hiljem mõnus lihatükile või siis leivakäärule määrida. Küpseta 180-200 kraadises ahjus umbes tund aega. Vahepeal on mõistlik kartuleid segada ja lihatükke keerata, siis pruunistuvad kõik ühtlaselt.
Paku kõrvale hapukurki või hapukapsasalatit.

Mulgipuder

Külmal talveilmal sööme putru. Tummine klassika on üks minu lemmikuid. Vanasti öeldi ikka, et puder teeb tugevaks 😉 Kõrvale klaasike petti või rõõska piima ja lund rookima 🙂
Mina kasutan vahel peekoni asemel suitsutatud seapõske, see annab pudrule veel eriti hõrgu maitse.

RETSEPT
Mulgipuder
1 kg kartuleid
2 dl kruupe
3/4 -1 l vett
soola, võid
200 g suitsupeekonit või pekist liha
2 suuremat sibulat

Pese kruubid sooja veega korralikult (pestud kruubid võib ka külma veega paariks tunniks likku panna). Koori kartulid ja tükelda suuremateks kuubikuteks. Pane kartulikuubikud külma veega potti, laota peale leotatud kruubid ja ÄRA SEGA. Hauta tasasel tulel, kuni kruubid ja kartul on pehme. Tambi kartul pudrunuiaga ja klopi kõik ühtlaseks pudruks. Maitsesta soola ja killukese võiga.
Lõika liha kuubikuteks ja viiluta sibul. Prae sink ja sibul kuumal pannil kuldseks ja serveeri koos pudruga.

Praetud räimed marinaadis.

Kui ma pühapäeval kuulsin juhuslikult reklaamiklippi Terevisiooni selle nädala plaanide kohta mõtlesin kohe, et oi kui vahva. Liiga tihti nad viimasel ajal oma kööki söögitegemiseks ei kasuta;) Nii sättisingi ennast täna hommikul kenasti televiisori ette.
Idee on siis selles, et igal hommikul esitleb üks Eesti parimatest restoranidest oma nõutaivamat rooga ja televaatajal on võimalus kodus neid järgi katsetada. Esmaspäeval alustas nädalat Põhjaka kokk Joel Kannimäe. Põhjaka platseerus selle aasta restoranide edetabelis viiendale väärikale kohale.
Joel valmistas praetud räimi marinaadis. Tõeline nostalgiaretsept! Ma arvan, et kõik minuvanused teavad seda rooga ja omalajal oli vähe pidusid, mis möödusid ilma marinaadis räimedeta. Minu isa tegi ka neid üsna tihti ja teen minagi.
Joeli retseptis ja minu retseptis on teatud lahkhelid, eriti see koht, mis puudutab äädika lisamist marinaadile. Minule on õpetatud, et äädikas tuleb alati, ükskõik millist marinaadi keetes, lisada viimasena ja mitte siis enam keeta. Miks? Vat sellele mul õieti vastust pole, lihtsalt nii tehti ja ise olen mõelnud, et äädikas aurustub keemisel lihtsalt minema. Ja nüüd lisab Kokk Jolel äädika marinaadile kohe alguses ja keedab seda siis veel 7 minutit! Kui keegi targem mulle nüüd selle vastuolu lahti seletab, olen ülimalt tänulik. Muus osas on retsept vägagi sarnane aga mina lisan veel mõned vürtsiterad ka maitseks ja tegin seda tänagi (no ei suutnud kiusatusele vastu panna)
Miks kalad jätta selgrooga sai küll täna selgemaks, kui võrdluseks tuua puljongi keetmine, no muidugi annab kont head maitset ju siis ikka kalaluu ka – loogiline:)
Kuna koguste osas väga täpseid juhiseid Joel siiski ei andnud, panen siia kirja oma tavapärase marinaadi kogused. Muu tegin täpselt koka juhiste järgi:)

RETSEPT
photo.jpg
0,5 kg räime
paneerimiseks jahu
näpuga soola
praadimiseks õli
Marinaad
0,5 l vett
1 spl (triiki) soola
2 spl (triiki) suhkrut
1 spl 30% äädikat
1 keskmine porgand
1 sibul
3 loorberi lehte
10 tera pipart
5 tera vürtsi

Puhasta räimed, eemalda pea ja sisikond. Loputa kiirelt külma veega ja nõruta kuivaks. Raputa räimedele natuke soola ja jäta mõneks ajaks soolduma( piisab poolest tunnist). Veereta kalu jahus, raputa üleliigne jahu maha ja prae õlis, hästi kuumal pannil kuldpruuniks. Keeda marinaad. Keema läinud veele lisa sool, suhkur ja äädikas. Lisa ratasteks lõigatud porgand ja sibul ning vürtsid ja keeda 7 minutit.
Vala kuum marinaad praetud kaladele ja jäta jahtuma. Maitseb jahtunult juba paari tunni pärast aga minule meeldib paremini järgmisel päeval. Hoia külmikus.

Pean mainima, et äädika lisamine keetmise alguses oli täitsa hea mõte, räimed jäid väga mõnusalt mahedalt magushapud ja teravat “toorest” äädikamaitset polnud tunda.

Siin on Terevisiooni video

Vastlakuklid

Hõissa, meil on vastlad! Nami-Nami retsepti järgi valmistatud kuklid said superhead. Ei ole miski raketiteadus ka, niiet igaüks saab hakkama. Mina tegin poolest kogusest ja sain 15 parajat kuklit. Kuigi Tuuli soovitab pärmi lahustada piimas, mitte suhkruga eelnevalt segades, said need siin ka maitsvad ja mõnusalt õhulised. Kindlasti katsetan järgmisel korral võrdluseks ka seda Tuuli varjanti.

Et teil oleks pikad linad ja kevad tuleks ruttu ! Ilusat vastlapäeva:)

RETSEPT 15 kukli jaoks
photo.jpg
2,5 dl leiget piima
25 g pärmi
0,5 tl soola
100 g sulatatud võid
1 muna
400 g nisujahu (umbes-täpselt)
0.5 tl peenestatud kardemoni
1,5 sl suhkrut
400 ml 35% rõõska koort
2 tl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut

Lisa suhkruga vedeldatud pärmile leige piim ja kuni pool jahust (tainas peaks jääma umbes hapukoore paksune). Klopi segamini ja lase soojas kohas rätikuga kaetult kerkida, kuni taina pinnale tekivad väikesed mullikesed.(umbes 15-20 minutit)
Sega kerkinud tainale juurde sool, kardemon, jahtunud sulavõi, lahtiklopitud munad ja ülejäänud jahu. Sõtku, kuni saad ühtlase läikiva taina, mis käte ja kausi küljest lahti lööb.(u 10 minutit) Pane tainas uuesti sooja kohta kerkima.
Kui tainas on kerkinud vähemalt kahekordseks, siis vormi kuklid. Selleks murra tükike tainast (nii umbes väikese muna suurune tükk), aseta hästi kergelt jahusele töölauale, aseta peopesa kuplina peale (nagu hoiaksid arvutihiirt, aga tainatükk jääb peopesa alla). Nüüd tee peopesaga töölaual väikeseid tugevaid ringe, kuklit kergelt surudes, kuni tainatükk on kenasti siledaks kukliks muutunud.
Aseta kuklid ahjuplaadile ja lase veel kerkida.(u 15 minutit)
Määri need pealt piima või munaga ja küpseta 200-225kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni kuklid on pealt kuldsed. Mina ei raatsi muna selleks lahti lüüa ja piimatilk sobib suurepäraselt. Raputa soovi korral peale veel seesamiseemneid või mandlilaaste, mooniseemneid (mis iganes sulle meeldib)
Võta kuklid ahjust välja ja lase niiske köögirätiku all jahtuda.
Lõika jahtunud kuklitelt tükk pealt ära, täida soovikorral väikse törtsu moosi või martsipaniga ja vahukoorega. Pane äralõigatud tükike õrnalt peale.

Kartulivorstid

Kartulivorstid seonduvad tavaliselt jõuludega aga ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei võiks neid ka jaanipäeva või ükskõik millise teise päevaga seostada. Nojah, tavaliselt saab neid ikka jõulude ajal tehtud, sest siis on sooled juba verivorsti jaoks varutud ja kuidagi loogiline on siis osad neist kartulivorstiks toppida. Kuna täna on turgudelt aastaringselt soolt võimalik hankida, siis oleks aeg need supermõnusad vorstid ka muul ajal toidulauale tuua. Näiteks suvisele grillile või siis talveõhtu ahjuliha kõrvale. Igaljuhul saavad need vorstid alati esimesena otsa ja võtaks veel juurde ja juurde ja…

RETSEPT
sea soolt
1 kg kooritud kartuleid
400 g läbikasvanud pekisemat sealiha, sobib ka suitsutatud seapõsk
2 suuremat sibulat
(soovi korral mõned küüslauguküüned)
kuivatatud majoraani
soola jahvatatud musta pipart

Riivi kooritud kartulid jämeda riiviga.Pese kartulid külmas vees hoolikalt puhtaks, et võimalikult palju tärklist kätte saada. Nõruta kartulid ja lase nt köögirätikul taheneda. Lõika liha väikesteks kuubikuteks, haki sibul peenelt. Pane liha mitte väga kuumale pannile ja prae, kuid ära väga pruunista, lisa sibul ja kuumuta kuni sibul on pehme ja klaasias.Kui kasutad ka küüslauku, haki ka see ja lisa pannile koos sibulaga. Jahuta saadud lihasegu ja lisa riivitud kartulile. Maitsesta soola ja pira ning majoraaniga (u 2 spl, oleneb sinu maitsest ja see on katsetamise asi). Täida sooled saadud seguga mitte väga tihedalt, sest hiljem keetmisel kõik natuke paisub ja vorstidel on oht lõhkeda. Sõlmi ja keeruta parajad vorstjupid. Keeda vorstikesi soolaga maitsestatud vees (keeduvette võib ka värsket tilli lisada), kuni kartul on poolpehme ( u 10-15 minutit ) Keeduvesi peaks keema tasasel tulel ja vaevumärgatavalt, muidu võivad vorstid katki keeda. Katkikeemise vältimiseks võib vorstikestesse enne keeva vette tõstmist sukanõelaga augu sisse torgata. Serveerimiseks küpseta vorstid ahjus 200 kraadi juures kuldpruuniks.

Pildil on vorstid koos verivorstidega enne ahju minemist.