Hapukapsas on kasulik kraam, maitsev ka. Ja nii lihtne valmistada, et mina juba ammu ostan vaid vahel, huvi pärast mõnd müügis leiduvat hapendatud kapsast. Mõnda ainult korra, sest soola kogus ja kapsa tükeldus pole minu maitse järgi. Kui osta, siis soovitada julgen Uus-Kongo hapukapsast, see on igati meeldiv ja maitsev kraam.
Aga teeme ikka ise 😉

RETSEPT

2 kg peakapsast
30 g jämedat soola

20 g rafineeritud suhkurt

Eemalda kapsalt pealmised rohelised lehed. Hapendamiseks sobib sügisene kapsas, mille pea on tihe ja kõva ja niiöelda valge.
Riivi kapsas peenikesteks ja pikkadeks ribadeks. Suurema koguse jaoks sobib selleks kapsariiv. Väiksema koguse jaoks ajab asja ära mandolin riiv. Mina lõikan kapsa neljaks ja siis riivin kaussi, lisan sinna neljandiku soolast ja segan. lasen natuke seista (mõned minutid) ja kui kapsas on niiske tõstan korralikult pestud klaaspurki ja surun nii, et kapsavesi tekib kihi peale. Siis järgmine kapsa neljandik ja nii kuni kõik on purgis.
Peale panen suure lehe ja vajutuse ja raskuseks kivi, mis on enne keedetud vees hoitud ja siis jahtunud.Ja ka kerge kaane (näiteks taldriku) Kindlasti ei tohi õhukindlalt sulgeda.
Jätan toatemperatuurile käärima. Käärimine kestab kuni 7 päeva, mida kiiremini käärimine lõpeb seda parem kapsas saab. Külmas võtab käärimine kauem aega.
Käärima hakkab teisel või kolmandal päeval ja tekib vaht, mis tuleb ära võtta. Kui vahtu enam ei teki on käärimine lõppenud. Siis pese kivi ja vajutus, pane tagasi ja puhasta ka anuma servad. Kata anum tihedalt kaanega ja hoia jahedas, 0-3 kraadi juures on kõige sobivam.
Kui siis kapsast võtmas käid, hoia võimalikult hästi puhtust, võta pestud kahvliga ja hoia vajutust ja kivi ja anuma kaant seni puhtal taldrikul, vajadusel desinfitseeri uuest. Oma “musti” sõrmi ei tohi kapsatünni ajada 😉 See kehtib muide ka hapukurgi purgi kohta.

* Mina porgandit ei lisa, sellel pole lihtsalt mõtet. Porgandi saab vajadusel ka siis lisada kui juba söömiseks läheb;)
*Kes soovib võib näiteks köömneid lisada hapendamise ajal.
* Kapsa juurikat ei maksa välja lõigata, seal on palju vitamiine ja annab head maitset.

Et ei peaks talvel muretsema morsi pärast on sügisel vaja teha arooniatest siirupit. Mina olen teinud nii kirsimaitselist kui ka mustasõstra lehtedega ja mõlemad on head. Talvel tood aga keldrist siirupipudeli ja lahjendad vastavalt oma maitsele joogiks, superlux.
Räägitakse et arooniamarjad on kodumaine supertoit .

RETSEPT

1 kg marju
4-5 peotäit kirsi- või mustsõstralehti
10 g sidrunhapet
500 g suhkrut

Pane kergelt pestud marjakobarad ja kirsilehed vaheldumisi suuremasse nõusse, kalla peale u 1 l keeva vett (ikka nii, et kataks marjad) ja jäta 1-2 päevaks jahedasse seisma. Kurnata vedelik keedunõusse ja lase keema, lisa 1 liitri vedeliku kohta 10g sidrunhapet ja 500 g suhkrut. Keeda tasasel tulel vahtu eemaldades, kui enam vahtu ei tule siis keeda veel 3-4 minutit ja pane kuum siirup pestud purki või pudelisse, sulge steriliseeritud kaane või korgiga ja valmis ta ongi 🙂

*Mina marju kunagi kaalunud ei ole, panen marjad likku nii, et oleks veega kaetud ja pärast mõõdan leotise.
*Sidrunhappe kogust võib igaüks oma maitse järgi timmida, paljud retseptid soovitavad isegi kuni 30 g sidrunhapet lisada, minu jaoks on see liiga hapu 🙂