See supiretsept jäi silma uue ajakitja Tiiu esimeset numbrist, kus Ivo Linna jagab oma viimase aja lemmikud. Miks ma ei imesta, lemmikuteks kujunevad ikka need road, mis koosnevad väga lihtsatest ja kättesaadavatest osadest ja ise ennast maitsvaks hautavad. Endal pole suurt muud vaja teha kui natuke hakkida. Ja kuna korralikul köögiinimesel on talveks ikka kott Peipsiääre sibulaid nurka varutud, siis pott tulele.
Tiiu on hea lugemine täiskasvanud naistele ja ma ei saa kiitmata jätta väga mahukat köögiosa, mida toimetab meie tubli ja väga asjalik Mari-Liis Ilover. Tema toidublogi Siit nurgast ja sealt nurgast tunnustati 2010 aasta parimaks eestikeelseks toidublogiks ja see tunnustus on läinud täiesti õigesse kohta. Tellisin Tiiu oma emale, temal on internetiga suhted nagu on ja toiduvalmistamisel vajab ta kindlasti konkreetseid retsepte. Ja et tema toidulauda natukenegi rikastada, hellitan lootust, et ta saab Tiiu kööginurgast inspireeritud. Mina igaljuhul kiidan Mari-Liisi väga põhjaliku ja mahuka käsitluse eest kõikide teemade puhul. Eriti meeldib mulle rubriik “Mida teha lõppudega” sain ise sealt mitu head mõtet varuks. Niiet siit siis teile jõulukingiidee- Tiiu tellimus oma emale või vanaemale:)
Aga nüüd supist.

RETSEPT

5 keskmist peipsi sibulat 
suitsupekki või suitsusinki minul oli pool suitsupõske
umbes 0,7 l puljongit võid kasutada puljongikuubikut;)
1 spl võid praadimiseks
1 spl jahu
saiakuubikuid või krutoone poest;)
riivitud juustu

Sibulad lõika ratasteks ja prae koos suitsupõse kuubikutega kuldseks. Lisa nisujahu, sega korralikult. Prae veel kuni kõik on kuldkollane. Lisa kogu segu keevale puljongile ja lasel supil vaiksel tulel paar tundi podiseda. Lõika või rebi saiakuubikud väiksemateks tükkideks, pane ahjuplaadile, nirista üle oliiviõliga ja rösti ahjus 200 kraadi juures kuldseks ja krõbedaks. Serveerimisel lisab iga sööja oma supile meelepärase koguse riivitud juustu ja saiakuubikuid. Ivo soovitab lisada ka tomatikuubikuid. Mingeid lisamaitseid pole vaja, aeglaselt hautatud supp saab võrratu maitse.

Lihtne supp nüüd tulele ja ise paariks tunniks aeda ilusat sügist nautima:)

Minestrone ehk “suur supp” on Itaalia päritoluga köögivilja supp kuhu on lisatud ka makarone. Supp valmib tavaliselt hooajalistest köögiviljadest. Supp võib olla vabalt ka ilma lihata aga ka lihaga. Praegusel kesksuvisel eestimaal on täpselt paras aeg seda suppi valmistada vastvalminud köögiviljadest. Väikesed porgandipoisid ja kartulitüdrukud, oad ja herned, pisisibulad ja tomatid, mida iganes su aiamaal veel valmimas on. Nagu Itaalias ikka on ka minestrone jaoks igal perekonnal oma retsept. Minul õieti retsepti polegi aga tegutsesin umbes nii:

RETSEPT

Puljong:
Grillkana või ahjukana “varemed” või muu supikogu
varsseller, sibul,porgand, pipar, sool
Supp:
värsked noored porgandid
värsked noored kartulid
värsked noored sibulamugulad
küüslauk
värskeid põldube
kasvuhoonesoojad tomatid
värsked herned
nuudlid
kaunistamiseks peterselli
soola pipart

Pane “kanavare” ja muud kondid külma veega keema. Koori vaht ja jätka keetmist tasasel tulel. Lisa porgand, sibul ja varsseller, soola ja pipart, soovi korral loorberit (mina värsketele suppidele loorberit ei lisa). Keeda puljongit seni kuni viitsimist on. Mida tasasemal tulel ja mida kauem keedad, seda maitsvama puljongi saad.
Kurna puljong ja pane uuesti keema. Seniks koori tomatid. Kasvuhoonesoojad küpsed tomatid saab ilma igasugu kuuma veeta edukalt ära koorida. Tegelikult võid ka selle vahele jätta. Lisa hakitud kartul ja porgand, lase keema tõusta ja pane puljongisse ka kõik muud koostisosad mis sul on.Keeda kuni kõik on poolpehmed ehk al dente. Soovi korral noki kontide ümbert ka liha supi sisse. Kaunista hakitud peterselliga ja hakka sööma.

Soe suvine ilm on sabunud täiesti ootamatult ja äkki. Aias on igasugu tegelasi juba nähtud ja ühed esimesed varajased on muidugi naadid. Nende naatidega on võideldud küll ja küll aga peale seda kui ma neid oma kööki palusin on meie kooseksisteerimine saanud hoopis teised mõõtmed. Käin kevadeti nüüd uurimas kas nad juba tärkavad. Ja niiväga hoolega pole ma neid nüüd suvel välja rohimas ka. Ühesõnaga on meie vahel sõlmitud rahu.Eks paljude asjadega on ju nii, tuleb lihtsalt rahu sõlmida;)
Seekord siis sai nad supiks keedetud.

Retsepti õieti polegi. Tuleb umbes kilost suitsukontidest puljong keeta. Paned kondid külma veega keema ja korjad vahu, lisad ühe sibula, sellerivarre ja porgandi. Maitseks 1 loorberilehe, piprateri ja natuke soola. Lased tasasel tulel niikaua keeda kui liha luude küljest lahti lööb. Siis kurnad liha puljongist välja.
Lased uuesti puljongi keema ja lisad ( 1 liitri puljongi kohta) 1dl pikateralist riisi. Viilutatud porgandi ja viilutatud sibula pruunistad, kergelt enne supile lisamist, võis. Vahetult enne supi valmimist läheb potti suurematsorti hunnik värskeid, pestud ja kuivatatud naadilehti. Panin ka väikse kimbu hakitud karulaugu lehti. Mina panen alati supi sisse ka ühe viilu sidrunit, lasen sel seal paar minutit keeda ja võtan siis välja. Mulle tundub, et sidruniviil paneb kõik maitsed paika. Suppi serveeri hakitud muna ja suitsulihaga.