Peedi-kartulileib

Värve, palun värve. Talvest ja valgest hakkab vaikselt kõrini saama.
Olen seda leiba teinud nüüd mitmet moodi. Asendanud osa jahu rukkijahuga ja siis odrajahuga ja see siin nüüd on siis täistera nisujahuga. See viimane maitseb mulle kõige rohkem. Niiet see on vast sai hoopis:) Röstida kannatab ka ja on maitsev niisama värske võiga. Peet annab peale ilusa värvi ka meeldivat magusust sellele leivale:)

RETSEPT
photo.jpg
2,5 dl piima
25 g pärmi
1 tl soola
100 g keedetud kartulit
150 g keedetud peeti
4 dl nisujahu
4 dl täistera nisujahu
50 g võid

Sulata pärm ja sool käesoojas piimas. Lisa peene riiviga riivitud peet ja kartulid. Sõtku hulka jahud ja pehme või. Kata tainas puhta rätikuga ja lase kerkida soojas kohas kuni tainas on kahekordistunud ( umbes 1 tund ). Pane tainas küpsetuspaberiga voodedatud leivavormi ja lase veel pool tundi kerkida. Küpseta 200 kraadises ahjus 30-35 minutit. Lase räti all jahtuda, siis koorik pehmeneb. Võid ka kuklikesi vormida ja pätsina küpsetada.

Saiakook

Tänase päeva puhul teeme lihtsa koogi. Ei pea alati olema 100 kallist koostisosa ja külluslik pidu. Tähtis on oma kalleid meeles pidada ja ise tehtud kook on kindlasti tähelepanuväärsem kui ostetud kook. Selle koogiga saab igaüks hakkama ja ei ole vaja ka palju kulutada. Vajad natuke saia, sobib ka juba veidi tahkeks läinud sai;) Mõned munad, natuke piima ja sügavkülma põhjast mõned marjad… lihtne:)

Ilusat päeva teile kõigile, armsad ilse köögi sõbrad !

RETSEPT
Saiakook
Saiaviile
külmutatud marju
4 muna
1,5 dl piima
1,5 dl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut

Eralda munavalged kollastest. Sega munakollased 1 tl suhkru ja 1 tl vaniljesuhkru ning piimaga. Leota saiaviile munasegus nii, et suurem osa segust imenduks saiadesse. Vooderda ümmargune koogivorm küpsetuspaberiga ja paiguta leotatud saiaviilud koogi põhjaks. Kui munasegu jäi veel üle, siis tõsta see lusikaga ühtlaselt saiaviiludele. Küpseta koogipõhja 200 kraadises ahjus umbes 15 minutit ehk kuni saiad muutuvad pealt krõbedaks. Samal ajal vahusta munavalged tugevaks vahuks, lisades suhkur järk-järgult. Puista marjad (minul olid mustad sõstrad) Koogipõhjale. Võid veidi suhkrut ka raputada. Keera ahi 190 kraadi peale. Kata koogipõhi munavalgevahuga ja küpseta veel u 10 minutit. Kaunista meelepäraselt ja kutsu sõbrad lauda:)
Munavalgevahule võid veel enne ahju pistmist mandlilaaste raputada (kui juhtub olema).

Retsept on leitud kunagi eesti ajakirjandusest.

Kook osaleb oma rukkilillelise kaunistusega ka Nami-Nami retseptivõistlusel “TORT ISAMAALE 2012”.

Baklažaani ikra ehk pommukaviaar.

Ma ei tea miks sellist rooga just ikraks kutsutakse, ikra on ikka justkui kalamari. Aga võibolla on see tekstuuris kinni, sest kui seda mõnusat määret röstsaiaga hammustada, võib hetkeks tunduda küll, et tegu on luksusliku kalamarjaga:) Mina nimetasin siis selle roa sujuvalt ümber pommukaviaariks ja maitseb hästi, nii röstitud saia peale kui kindlasti ka prae kõrvale salatiks.
Jah ma saan aru küll, et hetkel on krdi-krdi külm ja tegelikult peaks jagama siin soojendavaid suppe ja vürtsiseid pajaroogi aga minu kevade- ja suveigatsus on ikka päris üle võlli juba ja suvemaitsed aitavad seda häda pisutki leevendada. Kindlasti maitsevad sügisesed pommud ja paprikad palju paremini kui praegused poest hangitavad aga mulle tundub nii, et need talvised köögiviljad saavad päris suvise maitse, kui neid natuke kuumtöödelda, eks suvel ja sügisel sööme neid jälle toorelt:)

RETSEPT
photo.jpg
2 keskmist pommut
1 punane paprika
2 tomatit
1 sibul
3 küünt küüslauku
0,5-0,75 dl õli (maitse asi)
u 1 spl sidruni mahla
soola
värskelt jahvatatud pipart

Tee pommudele kahvliga augud sisse, siis nad ei lõhke ahjus:) Pane pommud ja paprika ahjuplaadile 200 kraadisesse ahju. Võta paprika välja kui on näha, et koor hakkab lahti tulema, umbes tunni aja pärast. Pommudel lase veel pool tundi ahjus olla. Paprika pane kaussi ja kata kauss toidukilega, pane ka pommud sinna kaussi kile alla jahtuma.
Haki sibul peeneks, nii kalamarjaterade suuruseks:) Pane pannile õli (mina panin u pool dl) ja hauta seal sibulat, keskmisel kuumusel. Natuke hiljem lisa ka hakitud küüslauk. Hauta kuni sibul on klaasias aga ära pruunista.
Koori tomatid. Tee tomatile terava noaga väike ristike peale ja pane nad keeva vette, kui koor hakkab lõikekohalt lahti tulema võta välja ja koori. Eralda seemnekojad ja haki ülejäänud tomat samuti hästi peeneks.
Kui pommu ja paprika on jahtunud, siis koori mõlemad, eralda paprikal seemnekoda ja haki ülejäänu jälle hästi peeneks (ikka kalamarjasuurused tükikesed). Sega paprika, pommu, jahtunud sibula ja küülaugusegu ning hakitud tomatid omavahel kokku. Maitsesta soola ja pipraga ning sidrunimahlaga. Vajadusel võid ka natukene suhkrut lisada.

Sealihaterriin

Kui ma nägin seda terriini, siis ma kohe teadsin, et ma pean seda proovima. Olen terriine katsetanud ja väga hästi on meeles, et esimene neist (aastaid tagasi) ei kõlvanud süüa:) edaspidi on tulnud ka mõned täiesti söödavad aga ikka pole nagu see, mida ootad. Niisiis- uuele katsele. Ilmselgelt tuli minu terriin midagi muud kui eeskujuks olnud isend aga ma pean mainima, et juba peaaegu see mida otsinud olen:)

RETSEPT
photo.jpg
600 g sea hakkliha (jämedamat, ise valmistatud)
200 g kuumsuitsu peekonit
300 g sealiha tükeldatult
1 keskmine sibul
3 küünt küüslauku
100 g kooritud pistaatsiapähkleid
300 g (u 3 pakki) viilutatud külmsuitsu peekonit
7 tera vürtspipart
5 tera nelki
20 kadakamarja
0,5 tl jahvatatud musta pipart
2 tl kuivatatud tüümiait
2 kuhjaga spl hakitud värsket peterselli
soola

Haki sibul peenelt ja prae väheses õlis kuldseks. Haki liha (näiteks kaelakarbonaad) ja kuumsuitsupeekon väikesteks kuubikuteks. Sega lihad kausis kokku. lisa jahtunud sibul ja purustatud küüslauk. Jahvata kohviveskis või purusta uhmris vürtspipar, nelk ja kadakamarjad ning lisa lihasegule. Lisa ka pähklid, tüümian ja petersell ning must pipar. Maitsesta soolaga. Prae lusikatäis segu pannil ja maitse kas sai parajalt soola. Seda peaks kindlasti tegema. Mina jätsin oma enesekindluses selle koha ära ja saigi lõpuks natuke mage.
Vooderda terriinivorm (sobib ka paraja suurusega keeksivorm) toorsuitsupeekoni viiludega. Viilud peaksid jääma rippu üle vormi ääre, siis saab need pärast sisu peale tõsta. Pane terriinisegu vooderdatud vormi, suru päris tihedalt, et ei jääks õhuvahesid. Kata segu peekoniviiludega ja pane tihedalt peale foolium. (terriinivormil on muidugi kaas) Aseta vorm suuremasse nõusse ja vala sinna kuuma vett niipalju, et terriin oleks poole vormini vees. Pane kogu kupatus eelkuumutatud 160 kraadisesse ahju ja küpseta 1 tund ja 15 minutit. Kui sul on lihatermomeeter, siis seni kuni terriini sisetemperatuur on 65 kraadi. Võta vorm ahjust välaj ja ja lase 15 minutit taheneda. Nüüd kalla vormist välja sinna jäänud üleliigne vedelik ja pane peale vajutis. Minul on üks puust laast, mis mahub täpselt sinna vormi ja siis raskuseks peale telliskivi:) Lase jahedas seista vajutuse alla kuni terriin on täielikult jahtunud.
Kummuta jahtunud terriin vormist välja, viiluta ja lase hea maitsta:)

Koostisosade hulka käib ka toorvortsi sisu, ma unustasin need lihtsalt osta ja ma olen päris kindel, et järgmine kord ma asendan mingi osa hakklihast just nendega. Samas, koguseid muutma ei peakski, lihtsalt lisaks 300 g toorvorsti sisu, ja tuleb natuke rohkem (mul jäigi vormi otsast puudu ja toppisin sinna fooliumit vormi täiteks). Kindlasti katsetan järgmisel korral ka kuivatatud aprikooside lisamisega. Mulle tundus, et just midagi magusat jäi balansist puudu. Seekord jätsin välja oma kodakondsete pärst, neile soolane ja magus koos miskipärast ei sobi;) Alkoholi ka ei lisanud, see on minu kiiks, mulle alkohol toidus maitseb ainult erandjuhtudel, näiteks risottos vein peab olema ja see põlemapanek (flambeerimine) tuleb ka teinekord kõne alla, aga muidu mulle eriti ei maitse

Võib tunduda keeruline aga ei ole ja ma arvan, et see terriin võiks kaunistada edaspidi mõnd peolauda. Soovitan katsetada ja kogute jälle lihtsa vaevaga tunnustust ilusa ja maitsva laua eest:D

Vaata siia ka.

Kartulivorstid

Kartulivorstid seonduvad tavaliselt jõuludega aga ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei võiks neid ka jaanipäeva või ükskõik millise teise päevaga seostada. Nojah, tavaliselt saab neid ikka jõulude ajal tehtud, sest siis on sooled juba verivorsti jaoks varutud ja kuidagi loogiline on siis osad neist kartulivorstiks toppida. Kuna täna on turgudelt aastaringselt soolt võimalik hankida, siis oleks aeg need supermõnusad vorstid ka muul ajal toidulauale tuua. Näiteks suvisele grillile või siis talveõhtu ahjuliha kõrvale. Igaljuhul saavad need vorstid alati esimesena otsa ja võtaks veel juurde ja juurde ja…

RETSEPT
sea soolt
1 kg kooritud kartuleid
400 g läbikasvanud pekisemat sealiha, sobib ka suitsutatud seapõsk
2 suuremat sibulat
(soovi korral mõned küüslauguküüned)
kuivatatud majoraani
soola jahvatatud musta pipart

Riivi kooritud kartulid jämeda riiviga.Pese kartulid külmas vees hoolikalt puhtaks, et võimalikult palju tärklist kätte saada. Nõruta kartulid ja lase nt köögirätikul taheneda. Lõika liha väikesteks kuubikuteks, haki sibul peenelt. Pane liha mitte väga kuumale pannile ja prae, kuid ära väga pruunista, lisa sibul ja kuumuta kuni sibul on pehme ja klaasias.Kui kasutad ka küüslauku, haki ka see ja lisa pannile koos sibulaga. Jahuta saadud lihasegu ja lisa riivitud kartulile. Maitsesta soola ja pira ning majoraaniga (u 2 spl, oleneb sinu maitsest ja see on katsetamise asi). Täida sooled saadud seguga mitte väga tihedalt, sest hiljem keetmisel kõik natuke paisub ja vorstidel on oht lõhkeda. Sõlmi ja keeruta parajad vorstjupid. Keeda vorstikesi soolaga maitsestatud vees (keeduvette võib ka värsket tilli lisada), kuni kartul on poolpehme ( u 10-15 minutit ) Keeduvesi peaks keema tasasel tulel ja vaevumärgatavalt, muidu võivad vorstid katki keeda. Katkikeemise vältimiseks võib vorstikestesse enne keeva vette tõstmist sukanõelaga augu sisse torgata. Serveerimiseks küpseta vorstid ahjus 200 kraadi juures kuldpruuniks.

Pildil on vorstid koos verivorstidega enne ahju minemist.

Seenepirukas marineeritud seentest.

Marineeritud seeni leiab meie peolaualt alati. Vahel juhtub, et muu mõnusa taustal saavad nad vähem tähelepanu ja seeni jääb järgi. Nii mul siis konutasid kapinurgas kaks poolikut seenepurki. Mõtlesin, et mis nendega peale hakata ja kuna oli oodata külalist keerasin sellise, kiire ja lihtsa piruka kokku. Vilma muffinipulbrist sai täiesti suurepärase maitsega pirukapõhi ja kokku sai minu arvates väga mõnus kohvi ja jutuvada kõrvane, ennelõunane suupiste. Usun, et saab teinekordki tehtud.

RETSEPT
photo.jpg
1 pakk Vilma basiilikuga muffini pulbrit
180 g võid
2-3 spl vett

500 g marineeritud seeni
120 g keedusinki
600 g ricottat
2 munavalget
2 spl hakitud peterselli

Sulata või ja sega muffinipulbriga, lisa väheke külma vett ja sega ühtlaseks taignaks. Vooderda pirukavormi põhi ja servad tainaga.
Haki nõrutatud seened väiksemaks. Mina hakkisin sisse ka kõik seenepurgis olnud porgandid ja sibulad. Haki sink (kasutasin Rannamõisa kalkuni kintsulihast sinki) väikesteks kuubikuteks või ribadeks. Sega hakitud seened ja sink ricotta ja hakitud peterselliga. Maitsesta segu soola ja pipraga. Lisa kaks munavalget ja sega kõik korralikult läbi. Vala pirukasegu tainale ja küpseta eelkuumutatud 175 kraadises ahjus 45-50 minutit. Lase pirukal jahtuda.

Retseptis kasutatud Vilma tooteid jagas katsetamiseks kommivabrik Kalev

Türgi jogurtisupp (Yayla Çorbası)

See on tõesti väga maitsev supp. Münt annab talle suurepärase aroomi ja terav pipar teeb tast mõnusa soojendava suppi siia halli ja niiskesse talve. Mulle tundub, et Türgis on igal perel see supp aga mingi oma täienduse või väikese erinevusega. Seda võib valmistada ka kanaga ja erinevate köögiviljadega. Maitseks kasutatakse kas münti või estragoni. Mina katsetasin seekord siis meie tavalise piparmündiga aga kui kordamisele läheb , siis on kindel plaan ka estragoniga varjant ära katsetada.

RETSEPT
P1074933
0.5 dl riisi
1,25 l vett
400 g jogurtit
1 munakollane
2 spl jahu
2 spl õli
2 tl kuivatatud münti või estragoni
0,5 tl teravat purustatud pipart või tšillihelbeid
2 spl peenelt hakitud punast paprikat
2 küünt küüslauku peenelt hakitud
soola

Pese riis ja pane veega keema. Keeda kuni riis on täiesti pehme. Võta pott tulelt ja lase natuke jahtuda. Sega teises anumas jogurt munakollase ja jahuga ühtlaseks massiks. Pane riisipott tasasele tulele ja vala ettevaatlikult ja pidevalt segades jogurt supile.Kui jogurtimass on päris paks lisa enne supile valamist sinna natuke jahtunud riisikeedu vett, siis on lihtsam jogurtit valada. Riisivesi ei tohi ülearu kuum olla, siis hakkab jogurt kalgenduma ja see ei ole hetkel eesmärk. Kuumuta keskmisel kuumusel kuni supp  pakseneb u 10-15 minutit, pidevalt segades. Maitsesta soolaga.
Pane õli pannile ja lisa sinna küüslauk ja paprika. Kuumuta keskmisel kuumusel, kuni paprika veidi pehmeneb. Lisa pipar ja münt ning kuumuta veel mõni minut. Serveeri supp kaussides ja jaota maitseõli igasse kaussi peale. Lisa igasse kaussi poolik sidrunilõik.

Türgi porgandisalat jogurtiga (Yoğurtlu Havuç Salatası)

Miskil põhjusel kargas keset lumist talve pähe korraldada Türgi stiilis söömaaeg. Sai hangitud suurtes kogustes ehedat Türgi jogurtit, sirvitud läbi päris palju retsepte ja mõned neist siis valmis meisterdatud. Üheks suureks üllatajaks osutus porgandisalat. Ma arvan, et oma lihtsuses leiab ta ka edaspidi tee meie lauale.

RETSEPT
P1074770
3 suurt porgandit (u 300 g)
1-2 küünt küüslauku
1,5-2 dl Türgi jogurtit
2 spl hakitud värsket tilli
soola, pipart
õli

Riivi porgand jämeda riiviga. Kuumuta väheses õlis pannil, kuni porgand on närtsinud ehk poolpehme. Jäta porgand jahtuma. Haki küüslauk peenelt ja uhmerda koos vähese soolaga pastaks. Sega jogurt, küüslaugupasta, hakitud till ja lisa jahtunud porgandile. Maitsesta soola ja pipraga. Paku lisandiks lihatoitudele või söö nisuleivaga.

Kui paksu Türgi jogurtit käepärast pole siis nõruta (enne kasutamist) tavalist maitsestamata jogurtit üleöö kohvifiltril külmkapis.

Pitsa Vilma abiga.

Pitsaga on meie peres nii ja naa. Ühele ei meeldi “ääred” teisele ei meeldi paprika, liiga paks ja saiane põhi ja nii edasi. Kõikserohkem tarvitatakse muidugi kohaliku Peeti Pizza teenuseid. Kodus olen ka ikka üritanud neid pitsasid teha aga samas pole vaimustushüüde just kuulnud, ära süüakse ikka, kui paned ohtralt pitsamaitseainet ja rikkalikult katet aga see hakkimine ja tomatipasta valmistamine ja kõik muu pole seda väärt. Pitsatainas on minu jaoks ka paras müstika. Nüüd leidsin ühe lihtsa ja hea pitsavalmistamise võimaluse. Kui kõikaeg olen pitsani jõudmiseks ringiga käinud, siis nüüd on otsetee olemas ja eimingeid “ääri”:). Kõik kiitsid ja täna on juba kolmas pitsa mis kohe saab otsa:)

RETSEPT
photo.jpg
Pool pakki (200g) Vilma Pitsapõhjapulbrit
250 ml vett
100 g riivitud juustu
1 küüslauguküüs
100 g Chorizo vorsti
peotäis kirstomateid
värskeid punelehti
soola

Sega pitsapulbrist, veest ja poolest riivitud juustust vedel tainas, maitsesta vajadusel soolaga ja värske punega (soovi korral).Ülejäänud riivjuustu sisse sega peenelt hakitud või riivitud küüslauk ja jäta ootele. Määri väiksem (20-22 cm diameetriga) ahjuvorm võiga ja vala tainas vormi. Küpseta 200 kraadises eelsoojendatud ahjus 20 minutit. Võta pitsa ahjust välja ja säti peale vorstiviilud ja poolitatud kirsstomatid. Puista peale küüslauguga segatud juust , mõned punelehed ja küpseta veel 10 minutit.

Mina kasutasin Lossi Lihameistrite Chorizot ja Eesti juustu. Kindlasti tuleb katsetusele ka singiribade ja õhkõrnade sibularatastega kate:)

Šokolaadi-ahjuroog saiaga ehk saiavorm šokolaadiga.

Piisas mul õhata siin blogis ühest raamatust ja minuni ta jõudis. Aitäh armas Anne, see on suurepärane lugemine. Minu arvates peaaegu täiuslik kokaraamat. Ja seda juba aastast 1924. See seletab nii mõndagi, ka seda miks eestlane niipalju kodus ise süüa teeb. Seda pisikut on süstitud meile juba põlvkondade viisi ja ka kallid õpetuseraamatuid hoitakse ikka nagu suurt varandust ja antakse järeltulevatele edasi. Isegi kui kõik need ülejäänud kokaraamatud, mida praegu on poodides virnade viisi, oleksid jäänud trükkimata, piisaks kasvõi ainult sellest Adeline Emeline Marie Tannbaumi koostatud raamatust ja igaüks võiks oma köögis imesid korda saata.
Sellest raamatust olen leidnud väga palju huvitavaid retsepte, mis kindlasti tulevad tegemisele. Esimene katsetus oli suur üllatus. Tavaline natuke seisma jäänud sai moondub tõeliselt piduseks magustoiduks.
Niiet kui teil on vahelduseks kõrini, kõikidest nendest peenetest tortidest, kookidest ja sufleedest, siis soovitan kindlasti proovida.
Teisendasin ja katsetasin kõik ained tänapäevastesse mõõtudesse ja siin nad on.

RETSEPT
Keedu- ja majapidamise-juht. A.Tannbaum keedu-ja majapidamise-õpetaja Tartus, 1922 / K.-Ü."Postimehe" trükk, Tartus 1924
400 g tavalist poesaia (natuke rohkem kui üks terve sai)
3 dl piima
6 muna
1 dl suhkrut
200 g Odense šokolaadi
0,5 tl vanillisuhkrut
200 ml 35 % rõõska koort (1 väike pakk)

Sai leotata piimas. Eralda munakollased ja valged. Munarebud vahusta poole suhkruga heledaks vahuks ja valged vahusta eraldi, poole suhkruga kõvaks vahuks. Nüüd sega kõik omavahel kokku, munavalgevaht lisa viimasena ja sega õrnalt ülejäänud massi sisse. Vala segu võiga määritud ahjuvormi ja küpseta 190-200 kraadises eelkuumutatud ahjus u 45 minutit. Retsept soovitab rooga serveerida vaniljekastmega, meie maiustasime aga seda koos piimaga ja oli väga maitsev.

Mina panin otse pakist Odense šokolaadinööpe,retseptis on kirjas hakitud šokolaad, niiet see võiks isegi paremini sobida.

PC280101 PC280088 photo.jpg