Võilillemesi on väärt kraam see sobib talvel tee sisse, kui muidugi talveni jagub. Kindlasti saab seda ka liha marineerimisel kasutada ja niisama lusikaga suhu pista on ka väga mõnus. Ja nii ma siis korjasingi kogu aia kollased õied kokku ja keetsin siirupiks, mis tõesti maitseb nagu mesi ja näeb välja nagu mesi. Võililli tuleb korjata päikeselisel päeval ja täiesti avanenud õisi, siis on lihtsam neid kollaseid kroonlehti õietupest kätte saada. Mee võib keeta ka koos tupelehtedega aga siis tuleb mesi mõrkjas ja ei ole ka nii ilus kollane. Õielehti on kergem kätte saada kui pigistad ja samal ajal natuke keerad tupenutist ja teise käega eemaldad kroonlehed. (segane vist sai aga ma usun, et kõik said aru). Minul oli kannatust umbes liitri jagu õielehtede jaoks aga mida rohkem on õilelehti, seda parem saab.
RETSEPT
1 l või rohkem võilille kroonlehti
1 l keevat vett
1 kg suhkrut
pool kooritud sidrunit
Vala õielehtedele keev vesi ja jäta ööpäevaks kaane alla seisma. Kurna segu läbi peene sõela ja pigista lehemassist võimalikult palju mahla välja. Lisa suhkur ja poolik ning kindlasti kooritud sidrun koos seemnetega (sidruniseemned sisaldavad looduslikku pektiini ja aitavad keedusel pakseneda). Aja keema. Keeda võimalikult madalal tulel kuni siirup hakkab paksenema. Minul kulus selleks 1 tund ja 45 minutit. Vahepeal peab muidugi segama ka. Kougi sidrun ja sidruniseemned välja ja vala hea kraam purki. Mina panin vahepeal ühe juba kasutuses olnud vaniljekauna ka maitseks sisse keema aga see pole vajalik. Mesi pakseneb jahtudes veelgi.
kas te korjate ainult kollaseid õisi?ma proovisin üks kord mul jäi veits liiga mõru.
Ikka ainult kollaseid ja hästi lahtisi, paikesepaistelisel päeval pn seda hea teha:) Õitel rebin tupenuti ka küljest ära. Ei ole mõru jäänud aga ma olen vahel ka vaniljekauna lisanud, annab sellist huvitavat nüanssi. Sidruni lisamisel on sidruni seemnetel ka oma osa seal sees keeda, need nimelt aitavad keedusel pakseneda.
Tere Ilse, jälgisin retsepti täpipealt (kindlasti aitas seegi, et palusin sama masti taksi end assisteerima) ja võilillemesi tuli umbe hää! Õitega jahmerdamine on igati vaeva väärt, sest see, mis valmib on ehe kodumaine hõrgutis. Tänan kogu südamest kuldaväärt retsepti eest. Sooje tervitusi teile! 🙂
No super ! Aitäh nii ilusa tagasiside eest ja Lotte tervitab assistenti 🙂
Loodan, et leiate siit veelgi järgitegemist väärt maitseid:)
Võiks ju proovida, kas mingi eriline maitse ka on?
Ikka on, mida rohkem jaksad neid õielehti koguda seda intensiivsem on ka iseloomulik magus-mõrkias maitse:)
Tere!
Kas te kasutate elektri või puuküttega pliiti?
Kui kasutate elektripliiti, siis millisel kuumusel teie keetsite?
Meil on koolis elektripliit millel on 1-9 kuumusastet, siis millisel astmel ma keeta võiksin? Kas 3-s või 4-s aste on sobiv?
Oi nii numbrina ma küll ei oska öelda, lihtsalt peab väga õrnalt keema 🙂 Seda peab ikka silma järgi ja tunnetusega tegema 😉 Aga no pigem siis ühe ja kahe vahel vast ? Keemine peab olema vaevumärgatav.
Möte on hea, aga kuidas suhtuda suhkrusse (valge surm)? Syya teda ei tohi, aga igal pool ta ruulib ja ilma ka ei saa. Segadusse ajav………
Suhtuda tuleb ikka mõistusega:) Mina tarvitan viimasel ajal rohkem rafineerimata suhkrut ja mõistlikuse piires ikka aga samas on ka kohti kuhu ma panaen seda valget suhkrut (besee näiteks) Niiet eks igaüks teeb oma valikud ja mina olen valdava aja oma poole sajandi pikkusest elust ikka seda valget suhkrut kasutanud ja ei ole hullu midagi:) Kõike ikka mõõdukalt;)
Siin tundub seda tõesti palju aga kui mõelda nii, et kasutad ju ainult lusikatäie tee sisse ja suhkrut siis ju ei pane ja saad lisandväärtusena hea maitse pealekauba:) Niiet ikka mõistuse ja mõõdukusega kõike 🙂
Aga kuidas Sa selle säilima saad? Mis tingimustel ja kui kaua hoiad?
Mul on mõni aasta mõni purk hallitama läinud, suvel seisab soojas, sest külmasid kohti napib. Seni ma pole viitsinud neid nutte küljest ära korjata ja sidruniseemnete vajalikkusest ka ei teadnud, aitäh valgustamast!
Muidu tore asi ja ikka parem kui lihtsalt valge surm.
Selle retsepti järgi tehes pole kunagi hallitama läinud . Ma pole sellepeale tulnudki, et võiks rikkneda:) Käisin praegu köögiriiulis eelmise aasta poolikut purki kontrollimas- täiesti söödav 🙂
Keedan just hetkel selle retsepti järgi, varsti saab 1 tund ja 45 minutit keedetud aga mee paksenemisest pole jälgegi. Miks küll?
Huvitav… Muidugi jahtudes ta ka veel pakseneb.
Hästi madalal tulel ja keeda siis natuke kauem, ma olen kuulnud et seda on ka 4 tundi keedetud aga ise olen alati lühema ajaga hakkama saanud.
Loodame ikka paremat 🙂
ma lisaks sidrunile ,lisasin ka kodus olevad laini viile,eks näis,mis välja tuleb 🙂
hmm,minu üllatuseks,tuli seda lausa 2 väikest purki,ja värv on ka ilus,kui ongi mõru veits,mida ma veel ei tea,siis olgu,ongi teistsugune
Tere!
Katsetasin ka võilillemett teha. Mamma tegi seda kogu aeg ja temal tuli väga hästi välja.
Minu meega juhtub aga selline asi, et paari päevaga hakkab see juba suhkrustama. Nagu sellised kristalltükid on mee sees.Teistmoodi, kui see nö õige mesi.
Äkki oskate öelda, kas see on normaalne? Kas ma ise tegin midagi valesti?
Tervitades
Mariana
Hmm, tõesti ei oska vastata. Mul on see mesi seisnud isegi üle aasta ja ikka selline mee moodi. Äkki on asi suhkrus… Tõesti ei tea kahjuks 🙁
Ja nüüd siis mina, tegin ka suure õhina ja armastusega, aga mul meest asi kaugel, pigem kollakas-pruunikas vesi 🙁
Nii õnnetu!
No kuidas siis nii nüüd läks. Keetsid liiga kõrgel kuumuse äkki? Või siis oleks kauem pidanud keetma ? Ega ma oskagi vastata, mul on vehel vedelam jäänud küll, sest pole viitsinud kaua keeta ja siis on nagu siirup aga vesi pole kunagi jäänud. Kahju küll 🙁
Tere! 🙂 Korjasin kõik imelised kollased nupsud aiast kokku ja sain pisike ämbritäie.Küsimus selline kas liitri õite kohta panen liiter vett,et kui mul nt on 3 liitrit õisi siis panen 3 liitrit vett ja 3kg suhkrutt??? vabandan kui rumal küsimus tundub aga olen esimest aastat ja veel täitsa”roheline” majussike ja proovin selliseid asju 🙂
Vett ja suhkrut pane ikka niipalju kui “mett” soovid. Mida rohkem on õisi, seda maitsvam saab 😉 Niiet võid aga vabalt panna liitri vett ja kilo suhkrut, aga kui soovid rohkem mett, siis pane rohkem. Õied annavad maitse ja vesi ning suhkur koguse. Mida rohlkem õisi seda tugevama maitsega saad. Aga siis keeda ikka hästi tasasel tulel, vaevumärgatava keemise juures 😉
Kas õied korjata ja tupenuttidest puhastada samal päeval?
Ikka, mis seal enam oodata 😉 Ja närtsides ilmselt pole see enam nii lihtne ka.
Neli tundi keenud ja vedel nagu vesi. Tea, mis see maksimum keetmisaeg oleks enne kui katse ebaõnnestunuks saan lugeda :)?
No seistes ja jahtudes läheb ka natuke paksemaks. Ma ei oska öelda, mis valsesti võis minna aga minu tähelepanekud ütlevad, et keeta tuleb võimalikult madalal temperatuuril.
Mis nõus te seda kraami keedate? Lugesin Õhtulehest, et kuumutama peab email-või klaasnõus, aga ma olen teinud roostevabast terasest potis ja ma olen ka vedelaks jäämisega hädas. 🙁 Eelmistel aastatel olengi saanud niisuguse siirupitaolise asja, olen seda säilitanud pudelites. Aga paksem tundub uhkem.:)
Just korjasin tänavuaastase priske portsu ja panin pliidile kuumaks minema, ikka selles terasest potis. Niiet kuumutamisega ei saa ma enam midagi ette võtta, mul polegi emailpotti majapidamises. Aga homseks keetmiseks saaksin ju endale ühe korraliku emailpoti muretseda.
Ilse, millises nõus Sina keedad ja kuumutad? Olen väga tänulik tagasisde eest, mul on sugenenud teatud kõhklused…
Minul on tavaline roostevabast terasest pott. Kahtlusi ja kõhklusi on kõik need kommentaarid minus ka tekitanud ja ma ei oska öelda mis see viga on, et vedel jääb. FB-s kirjutas Annika, et tema oli kogemata vähem suhkrut pannud, kuna arvas et see pruun suhkur on kiloses pakis aga oli poole kilone pakk. Õnneks sai õigel ajal jaole. Mina olen alati valge suhkruga keetnud ja mis ma arvan on ikka see, et hästi madalal temperatuuril ja hästi aeglaselt tuleb seda keeta. Muud “nippi” ma ei oska nähe. Sellel et keeta tuleks klaas- või emailnõus ? Sellelema küll mingisugust selgitust ei oska näha.
Tänan. Ilse! 🙂
Küsin veel, kas kuumutamine toimub kaanega või kaaneta? See tähendab, kas poti kaas on kuumutamise ajal peal või on pott ilma kaaneta? Või on kaas poolenisti pajal peal? Kui pada on ilma kaaneta, siis osa vedelikku aurustub – kui kaanega, siis on aurustumine pea olematu
.
Sul on üks nipp, mismoodi sa seda teed . 🙂
Mul läks eelmisel aastal keedus hakatuseks korraks mulinal keema – see vedelus võis siis sealt tulla. Nüüd varun kuumutamiseks kannatlikult aega.
Ahjaa – ma olen natike ingverit ka lisanud koos sidruniga – olen suur ingverisõber ja ingver annab sellele keedusele väga hea maitsenüansi.
Klaas- või emailnõu nõue võib tulla nõukaajast – siis ju roostevabast terasest potte polnud, valdavalt olid alumiinium -või emailpajad. Ja alumiinium reageeris küll toiduga.
Ma just enne mõtlesin, et see kaane asi ka veel 🙂 Mina keedan ilma kaaneta – nii nagu ka kõiki moose Ja ma arvan see on õige. Ingver on super mõte ! Aga võibolla see sidruni seemnete asi annab ka piisavalt pektiini juurde, et parim on kui on rohkelt seemnetega sidrun, võibolla 😀
Tere.Olen ammu plaaninud teha võilille mett .Teie retsepti nägemine innustas kohe seda ette võtma.Nii ta mul tulel ongi juba.Kaks kūsimust tekkis ka kohe.Kirjutate et” ajada keema”.Kas see tähendab et ajangi algul keema ja siis keeran tasasele tulele?Teine kūsimus selline et kas pean valge õrna korra pealt ära koorima või siiski mitte? Aitähh hea idee eest ja päikselist suve teile.😊
Jah just nii, ajad keema ja siis tasasel tulel. Mina ei koori sealt midagi ära aga võib muidugi.
Kas on oluline milline dihkur on? Kas moosisuhkur või täitsa tavaline suhkur?
Keetsin 1,5 tundi. Nüüd on jahtunud, kuid vedel kui vesi. Kas võin uuesti keeta?
Tere. Äkki võiks keeta moosisuhkruga? Et seal juba pektiin sees. Võibolla pole ka tarvis siis nii kaua kuumutada?
Tere. Selline küsimus, et kas peaks keetma nii et potil on kaas peal või mitte? Ja olen 1h 30min keetnud juba aga ikka kuidagi vedel. Ometigi prrovin võimalikult vaikse tule peal keeta