Hoidised

Seenesalat talveks purki.

See salat sobib talvel niisama söömiseks, kui ka supipõhjaks. Mina olen seda hoidnud külmkapis. Sain selle retsepti kunagi ammu healt sõbrat ja nii nagu ta mul ühe raamatu lisalehele kirja oli pandud, nii saab ta nüüd siia:)
Mina olen kasutanud selles salatis erinevaid riisikaid ja pilvikuid. Puravikke ma ei paneks.

RETSEPT
10659seenesalat206_10201626144055089_6869477744820323174_n
1 kg kupatatud seeni
250 g porgandit u 3 tk
250 g tomatit u 4 tk
300 g sibulat u 3 tk
150 ml õli
0,5 spl soola
0,5 spl suhkrut
1 spl 30% äädikat
peotäis peterselli
peotäis tilli

Haki sibul, tomat väiksemaks kuubikuks. Seened mitte nii väikseks aga suupärasteks tükkideks. Riivi porgand jämeda riiviga. Haki till ja petersell.
Pane potti õli ja hauta porgand ja sibul umbes 4-5 minutit. Lisa kõik ülejäänu v.a. äädikas ja hauta, aegajalt segades 15-20 minutit. Lisa äädikas ja lase veel paar minutit haududa. Tõsta kuumalt steriliseeritud purkidesse ja kaaneta õhukindlalt. Hoia jahedas ja pimedas. Mina hoian külmikus ja selljuhul säilib kevadeni. Külmikus on ühtlane temperatuur.
Talvel lisa purgitäiele puljong ja muud meelepärast, näiteks kartulit või läbipraetud hakkliha, vorstitükikesi… mida aga hing ihkab 🙂 Kes supisõber ei ole, sööb salatit prae kõrvale või valmistab sellest sooja kastme. Niiet palju võimalusi.

Tomati-tšillimoos

Jagan järjekordset Nami-Nami retsepti. Ei tulnud küll paks moos aga sai hea tšillikaste. Ilmselt peaks kasutama siiski moosisuhkrut.

RETSEPT
Tomatitšilli
500 g küpset tomatit
4 küüslauguküünt
4 punast tšillikauna
2 tl peenelt hakitud värsket ingverijuurt
2 sl kalakastet
300 g suhkrut
1 dl punast veiniäädikat

Lõika pool tomatitest kuubikuteks.
Püreesta terved tomatid köögikombainis küüslaugu, tšilli, ingveri ja kalakastmega.
Kalla saadud püree paksupõhjalisse potti, lisa suhkur ja äädikas. Kuumuta keemiseni ning sega aeglaselt.
Kui segu on keema tõusnud, alanda kuumust ning lisa hakitud tomatid.
Eemalda pinnale tekkinud vaht.
Keeda 30-40 minutit tasasel tulel, aeg-ajalt segades.
Kalla segu kuumadesse purkidesse ning kaaneta purgid.

tom, pipar

Pardi Prosciutto

Pardi Prosciutto retsepte leidub internetis igasuguseid ja mulle hakkas see mõte kohe väga meeldima. Olen katsetanud ise teha ka Chorizo vorste ja see retsept on ka mul juba päris hea. Niiet luban järgmise vorstiteo siia ka siis üles tähendada.
Aga praegu siis pardi Prosciutto. Ega väga mingit retsepti polegi, kogused on sellised umbes-täpselt;)
Tüümian on üks mu lemmik ürtidest ja seda oli väga hästi hiljem ka tunda. Siin võib aga ka igasuguseid teisi ürte katsetada, niiet igaühele oma 😉

RETSEPT
IMG_0965
2 pardi rinnafileed
u 6 dl jämedat soola
1 tl purustatud pipart
2 kuhjaga spl tüümiani lehekesi

Sidumiseks marlit ja nööri.

Loputa pardi rinnafilee külma veega ja kuivata hoolega. Sega omavahel sool, pipar ja tüümian. Pane sobiva nõu põhja umbes 2 cm soolasegu kiht, aseta pardi rinnafileed kõrvuti soolale ja kata ülejäänud soolaga. Kata soolamisnõu tihedalt toidukilega ja hoia külmikus 24-36 tundi.
Võta filee soolast ja pese külma veega puhtaks. Kuivata korralikult. Mässi fileetükk tihkelt marlisse ja seo üsna tugevalt.
Väiksemad fileetükid on mõtekas kaks tükki kokku panna nii, et lihapool kokku ja pekipool jääb siis väljapoole ja siis mässida tihedalt marlisse ja siduda.
Mul on servapidi natuke hirm botulismi ees ja seega valisin ma külmkapis kuivatamise variandi ja soovitan seda teilegi. Keldris on ikka võimalus, et temperatuur pole ühtlane ja leidub miskeid pahalasi 😉
Ühesõnaga, riputa mähitud ja seotud fileetükid külmikusse nii, et nad ei puutuks riiuli ja ukse vastu ja saaksid vabalt seal rippuda. Mina sidusin ühe nööri ümber kapi riiuli ja siis sinna nööri külge riputasingi. Alumise riiuli võtsin kapist seniks välja.
rippuv sinkIMG_0956 IMG_0961Part peaks nüüd vähemalt kaks nädalat seal rippuma.
Aga võid ka pakikesed ära kaaluda ja valmis on siis, kui pakikesed on kaotanud 30 % oma kaalust.
Et oleks lihtsam õhukesi viile lõigata, pane singitükk enne viilutamist umbes 15 minutiks sügavkülma.

IMG_0966

Letšo

Mulle letšo hullult maitseb, alati on maitsenud. Sel sügisel olen juba kolm laari teinud seda teravat letšot ja selge on see, et homme teen juurde, sest pool purgikest on veel vaid jäänud. Niiet siit tuleb minu lemmikletšo retsept. Mulle meeldib seda keedust lihtsalt võiga määritud rukkileivale tõsta ja siis maiustada. Kindlasti on ta suurepärane lisand mõne lihatoidu juurde ja olen ka pastaga koos teda nautinud.

RETSEPT
photo.jpg
u 1 kg g paprikat
u 1 kg tomateid
3-4 jalapenot (maitse järgi)
1,5 dl tomatipastat
1 suur sibul
3-4 küünt küüslauku
1 spl suhkrut
1 spl magusa paprika pulbrit
poole sidruni mahl
soola pipart
sorts õli

Pane paprikad ja jalapenod ahjuplaadile ja rösti 200 kraadises ahjus kuni hakkavad veidi pruunistuma. Pane röstitud paprikad ja jalapenod kaussi ja kata kauss toidukilega. Kui paprikad on jahtunud siis koori ja eemalda seemned.
Lõika tomatitele väike ristike ja kasta keeva vette , tõsta välja ja koori. Haki tomatid.
Haki sibul peenelt (viilutasin hästi õhukeselt ja hakkisin veel väiksemaks). Küüslauk purusta noaseljaga ja haki.
Kuumuta paksupõhjalises potis väheke õli ja hauta seal sibul ning küüslauk klaasjaks. Lisa hakitud tomatid, tomatipasta ning suhkur ja paprikapulber. Maitsesta soola ja pipraga ja hauta madalal kuumusel kuni segu pakseneb. Lisa väiksemaks lõigatud paprikad, peeneks hakitud jalapenod ja sidrunimahl. Hauta veel u 10 minutit. Maitsesta vajadusel veel soola, suhkru ja pipraga.
Tõsta keedus steriliseeritud purkidesse ja kaaneta steriliseeritud kaantega. Hoia jahedasja pimedas.

Minule meeldivad suuremaks jäetud paprikad, niiet rebin kooritud paprika umbes 4- 5 ribaks. Jalapeno võib kindlasti asendada tšillipipraga või siis tšillipulbriga vastavalt maitsele.
Letsšot võid veel tuunida näiteks jahvatatud vürtsköömenga 🙂

Sirelisuhkur

Sirelite lõhn on uimastava toimega, vähemalt minu jaoks. Käin ja tõmban seda meelast lõhna täiel rinnal omale ninna ja mõtlen, et miks maailm ei võiks aastaringselt just sellise lõhnaga olla 🙂 Vanaema lõhnas ka mul sirelite järgi, no ilmselt oli tol ajal selline lõhnavesi.
Lapsena ja mis seal salata vahel ka nüüd, seisan sirelipõõsas ja otsin õnne õit, seda viielehelist. Vahel ikka näkkab ja siis tuleb õnn ära süüa, et ikka kindel oleks, et ta sinuni jõuab. Õnne õis maitseb mesiselt:)
Ja nii ma siis püüdsin lõhna purki ja usun, et ehk on mõni õnngi sinna talveks tallele pandud.
Lavendli suhkrut on ju ennegi tehtud, miks siis mitte ka sirelisuhkur…
photo.jpg

photo.jpg

photo.jpg

photo.jpg

photo.jpg

Hoia jahedas ja pimedas, vahetevahel raputa purki.
Ma arvan, et see suhkur kõlbab panna talvel koogi sisse ja tee sisse ja niiskel talvepäevel tubli sõõm seda lõhna sisse hingata on ka kindlasti väga tervistav.

Mustasõstrakook

Kook värsketest marjadest käib suve juurde. Seda kooki olen teinud ka mustikate ja vaarikatega kuid mustad sõstrad sobivad siia siiski kõige paremini.
Klaas külma piima ja krõbeda põhjaga ning siidise sisuga marjakook pühapäeva hommikusse on just täpselt see mis teeb päeva ilusaks.

RETSEPT
photo.jpg
125 g võid
0.5 dl suhkrut
3 dl jahu
200 g hapukoort
1 muna
1 dl suhkurt
1 tl vanillisuhkrut
3 dl musti sõstaraid

Sega toasoe või, suhkur ja jahuga tainaks. Suru tainas 24 cm läbimõõduga võitatud koogivormi põhja ja äärtele. Pane veidikeseks külma. Eelkuumuta ahi 200 kraadini ja küpseta koogipõhja u 5 minutit. Sega hapukoor, muna, tavaline ja vanillsuhkur ning kalla põhjale. Riputa peale ka mustad sõstrad ja küpseta veel 30 minutit.

Kilekotikurgid.

Hapukurgihooaeg on ammu käes, anum värskete hapukurkidega on köögis kohustuslik. Ilma nendeta ei kujuta üht õiget suve ettegi. Kui kurgianum ootamatult tühjaks saab on üks lihtne variant värskeid hapukurke kiirelt juurde valmistada. Kilekotikurgid on söömiseks valmis juba paari tunni pärast.
See meetod sobib ka siis kui muid maitseaineid ja isegi vett pole käepärast, vajad vaid kurke, soola, mustsõstra lehti ja kilekotti. No mõni küüslauk ja tillivars võiks ka olla ja ongi paari tunniga mõnus krõmps amps olemas. Mina panen natuke muid maitseid ka lisaks.

RETSEPT
photo.jpg
1 kg väikeseid kurke
1 spl (väikese kuhjaga) jämedat soola
peotäis mustsõstra lehti
mõned tillivarred
1 pea küüslauku
1 tl koriandriseemneid
2 tl sinepiseemneid

Pese kurgid, kui on aega hoia neid paar tundi külmas vees. Lõika kurkidel otsad ära. Haki mustsõstra lehed ja küüslauk peenemaks ning pane koos soola ja vürtsidega kilekotti. Sokuta kotti ka kurgid ja väiksemaks hakitud tillivarred. Sulge kott ja rapputa korralikult kõik segi. Seda on lihtsam teha kui jätad kotti natuke õhku. Kui kõik on korralikult läbi loksutatud lase õhku kotist vähemaks ja sulge kott korralikult. Aseta kurgikott külmkappi, võid vahepeal seda keeerata. Paari tunni pärast saab sööma hakata. Mida kauem nad seisavad seda soolasemaks ja vürtsikamaks muutuvad.
Koriandri ja sinepiseemnete asemel võid kasutada näiteks hakitud tšillit või mädarõikaviile, miks ka mitte kõiki korraga aga seljuhul peaks ikka samal päeval kurgid ära tarvitama, muidu saab maitsebukett väga kreftine;).
NB! Vett ei ole vaja lisada. Vee lisamisel maitsestumise protsess aeglustub.

Šiitake-kanasupp

No ei tule suvi, nii külm on ja et sooja nahavahele saada tuleb keeta üks supp. Aga olenemata külmast on siiski juba juuni ja väga rasket suppi ka ei taha. Kerge kanasupp on just see, mis tänasesse päeva kindlasti sobib. Vähe komponente ja lihtne valmistusviis võlusid mind seda retsepti nähes kohe. Šiitake seente pakike oli mul ka kapis täitsa olemas, ostsin need Piprapoest.
Eelmisel sügisel varutud ja kuivatatud puravikud olid talvel ühe ülimõnusa sousti sisse ära kulunud aga kui kellegil neid veel kodus leidub, siis soovitan kindlasti ka kodumaiste kuivatatud seentega proovida. Mulle tundub, et võiksid vägagi hästi sobida.

RETSEPT
Lihtne šiitake-kanasupp
30 gr šiitake seeni (u 6 seent)
1 l kuuma vett
2 kanakoiba
u 3 cm jupp värsket ingverijuurt
2 sl heledat sojakastet
2 tl suhkrut
soola
1 tl maisitärklist
veidi hakitud sibulapealseid

Pane šiitake-seened kaussi ning kalla peale kuum vesi. Lase 20-30 minutit pehmeneda.
Samal ajal sega teises kausis sojakaste, suhkur, sool ja maisitärklis. Lisa kana ning viilutatud ingver, sega läbi. Lase samuti veidi maitsestuda.
Kui seened on pehmed, siis tõsta need kurnlusikaga leotusveest välja (leotusvesi hoia alles!). Lõika seened õhukesteks viiludeks, lisa kanale.
Kurna leotusvedelik läbi peenikese sõela potti (see aitab eemaldada seente küljes olnud puru jms).
Pane kana-seenesegu samuti potti. Kuumuta keemiseni, siis alanda kuumust, kata pott kaanega ning keeda tasasel tulel 25-30 minutit, kuni kana on läbinisti küps.
Võta kanatükid leeme seest välja, eemalda liha luudelt ja lõika ribadeks. Pane kanaliha uuesti supi sisse, kuumuta läbi ja jaota kaussidesse.
Puista peale veidi hakitud rohelist sibulat ning soovi korral ka tilgake seesamiõli. Serveeri.

Paremaks tehtud kilud.

Naabrinaine toob mulle vahel Balti jaama turult mõnusalt prisket vürtsikilu. Seal olla need Norra kilude nimega ja otse tünnist. Mina viin talle isevalmistatud kooki või pirukat ja tema siis kostitab mind nende mõnusalt rasvaste vürtsikiludega. Mulle selline vahetus meeldib:) Need kilud on muidu ka väga head aga eriti heaks lähevad nad kui neid natuke paremaks timmida. Ma enam täpselt ei mäleta kelle retsept see on aga vist kunagi kuskilt lehesabast loetud ja Anni Arro idee. Olen nüüd niimoodi kilusid paremaks teinud juba aastaid ja mulle igaljuhul väga meeldib.
Ei pea kindlasti need Balti jaama turu kilud olema, vabalt sobivad ka kõik teised vürtsikilud.

RETSEPT
Paremaks tehtud kilud
Vürtsikilu
küüslauku
värsket rosmariini
meelepärst õli

Puhasta kilud ja eemalda ka selgroog. Pane kilufileed purki ja iga kihi vahele raputa rosmariini lehekesi ja küüslauguviile. Viimaseks kihiks jäta küüslauk ja rosmariin. Vala peale niipalju õli, et ka kihtide vahele natuke valguks ja kalad oleks kaetud. Sulge purk ja pane järgmse päevani külmkappi maitsestuma. Sõõ rukkileival või siis võisaial nagu mina:)

Olen neid samamoodi ka salvei lehtedega maitsestanud.

Röstitud paprikad

Röstitud paprika on üks maitsev ja hea kraam niisama söömiseks, kui ka igasugu toitudele lisamiseks. Näiteks tomatipestos, salatitsesse, pastatoitudes, võileivale ja kuhu aga iganes pähe tuleb. Seisab külmkapis söödav vähemalt nädala, kauem pole mul õnnestunud katsetada, sest saab alati enne otsa.
Mina teen siis nii nagu naabrinaine kunagi õpetas, kuigi väikese muudatusega (palsamiäädika lisamine). Temale jälle olla seda õpetanud keegi Ungari juurtega proua:)

RETSEPT
2012-04-28 14.37.43
5 ilusat suurt punast paprikat
5 küünt küüslauku
sorts (u 1spl) palsamiäädikat (balsamico)
soola, suhkrtut.

Kuumuta ahi 190-200 kraadi juurde. Pane ilusad terved paprikad ahjuplaadile. Ära midagi katki lõika, kui soovid võid sabad veidi lühemaks lõigata (need kipuvad tossama minema) aga muidu peaks paprika “vett pidama”. Rösti paprikaid ahjus u 30 minutit. Vajadusel keera vahepeal. Paprikad on valmis kui nahkjas koor lööb lahti. Ära neid süsimustaks põleta;). Aseta valmis paprikad suuremasse kaussi, kata kauss toidukilega ja lase paprikatel jahtuda.
Eemalda jahtunud paprikatelt nahkjas koor ja seemnetega südamed tehes seda kõike kausi kohal nii, et kogu vedelik, mis on paprikate sees alles jääks (kaussi nõrguks). Rebi paprikad sobiva suurusega ribadeks ja aseta vaheldumisi hakitud küüslauguga kaussi või kõrgemasse nõusse. Juhul kui paprikate puhastamise ajal sattus vedeliku sisse seemneid, siis kurna sõelaga seemned välja. Maitsesta vedelik palsamiäädikaga, lisa maitse järgi soola ja suhkrut. Vala mahl paprikaviiludele ja lase järgmise päevani külmikus maitsestuda.

Olen teinud ka ilma palsamiäädikata. Vahel olen lisanud ka hakitud peterselli. Katseta julgesti erinevate maitsetega.