Kardemoniküpsised

Jõuluaeg on toonud palju mõnusaid tunde köögis ja pliidi juures. Piparkooke oleme kohe hästi palju teinud ja sel aastal on meil üks uus lemmik, kardemoniküpsised. Neid võib ka valgeteks piparkookideks kutsuda. Retsept on leitud teadagi kust ja toimib hästi. Oleme ka neid juba kaks portsu teinud ja ära söönud ning ma arvan, et need ei jää viimasteks.

RETSEPTphoto.jpg
125 g toasooja võid
1 dl suhkrut
1 muna
0,5 dl 35% rõõska koort
2,75 dl (150 g) nisujahu
1,25 dl (100 g) kartulitärklist
2 tl vanillisuhkrut
1 tl jahvatatud kardemoni
0,5 tl küpsetuspulbrit

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa vahustades muna. Sega kuivained omavahel ja lisa vaheldumisi vahukoorega muna-või segule. Sega ühtlaseks sitkeks tainaks ja pane umbes 3 tunniks külmkappi tahenema.
Rulli tainas jaokaupa lauale. Lõika piparkoogivormidega kujukesteks ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200kraadiess ahjus 6-8 minutit. Küpsised peaksid jääma üsna heledad.
Jahuta ja kaunista soovi korral suhkruglasuuriga.

2005-01-01 00.00.00-114 2005-01-01 00.00.00-130 2005-01-01 00.00.00-161

2005-01-01 00.00.00-164

Ilusaid jõulupühi ja palju mõnusat koosolemist !

Krevetid küüslaugu ja fetaga

Meie kodus on jõulutoidud alati traditsioonilised. Ikka sealiha ja verivorstid, hapukapsas ja sült. Aga kindlasti ei pea see nii olema ja jõululaud võib ka hoopis eksootilisematest hõrgutistest koosneda. Selline krevetiroosa kausitäis teeks au iga mereandide sõbra jõululauale.
See retsept Nami-Nami kokaraamatust on mul ammu kuklas hõljunud. Nüüd siis saabus Jaana terve kilo keetmata krevettidega ja kohe läks käiku ka see retsept ja oli tulemus mis viis keele alla.

RETSEPT
2005-01-01 00.00.00-96
1 kg suuri koorimata ja keetmata krevette
100 g võid
6 – 8 tk keskmise suurusega küünt küüslauku
1 tl tšillihelbeid
0,5 tl soola
200 g kvaliteetset fetajuustu
1,5 – 2 tk sidrunit
4 sl hakitud värsket peterselli või
koriandrit

Kui kasutad külmutatud krevette, siis lase neil eelnevalt külmkapis sulada. Võta krevetid pakendist välja ja nõruta korralikult.
Laota paksupõhjalise poti põhja 50 g tükeldatud võid. Aseta põhja kolmandik krevettidest, neile puista kolmandik hakitud küüslaugust, veidi tšillihelbeid ja noaotsatäis soola.
Nüüd laota peale 25 g võid, siis pool ülejäänud krevettidest. Maitsesta jälle küüslaugu, tšillihelveste ja soolaga. Korda samuti ka viimase kolmandikuga krevetidest.
Tõsta pott kuumale pliidile, kata kaanega. Kuumuta 8-10 minutit, potti aeg-ajalt raputades, kuni krevetid on kõik kenasti roosad ja mitte enam hallid.
Murenda peale fetajuust, hakitud maitseroheline ning pressi juurde sidrunimahl. Kata pott uuesti kaanega ning kuumuta veel 8-10 minutit, kuni feta on kenasti krevettide hulka sulanud.
Puista peale ohtralt hakitud peterselli või koriandrit. Serveeri kohe.
Juurde paku nisuleiba, seda on hea kastmesse kasta ja lõpuks kogu mõnus neste kausipõhjast suhu saada 🙂

Peediga marineeritud graaviforell kalamarjaga.

Tubli perenaine plaanib kindlasti juba jõululauda. Muinul on ka juba mõned mõtted, mis sel aastal eriti pikaks kujuneval pühadel laual võiks olla. Kindlasti on üks nendest kala ja miks mitte teha sellle aasta pühadelauale ilusa punase välimusega, peedis marineeritud forelli. Näeb tõeliselt pidulik ja luksuslik välja ja maitseb “Niiiii hea ” kui tsiteerida Jaanat.
Kalal peaks laskma umbes 2 päeva maitsestuda. Minul läks seekord kiireks ja kala oli peedisegus ühe ööpäeva, oli kõik maitsed kenasti külge saanud ja väga hõrk aga võibolla polnud nii punane veel kui võiks.

RETSEPT
2005-01-01 00.00.00-42
1 nahaga forellifilee (1-1,3 kg)
2,5 dl suhkrut
1 dl meresoola
1 tl purustatud pipart
1,5 dl mädarõigast (purgist või värskelt riivitud)
3 keskmise suurusega tooorest peeti
Serveerimiseks kalamarja

Eemalda forellifileel peened luud näpitsatega. Sega suhkur, sool, pipar ja kooritud ning jämedalt riivitud peet. Laota lauale toidukile ning sellele ühtlase kihina 1/3 segust. Tõsta, nahaga pool all, peale kalafilee. Kata ülejäänud peediseguga ja mähi tihedalt toidukilesse. Tõsta pakike kõrgemate servadega alusele (peeedimahl võib hakata kile vahelt läbi imbuma). Aseta pakikese peale kerge raskus, näiteks raskem puidust lõikelaud. Hoia umbes kaks päeva külmas. Vahepeal võid kalapakki keerata ja välja imbuvat vedelikku vähemaks valada. Eemalda kogu peedisegu ja lõika kala õhukesteks viiludeks, serveeri kalamarjaga.
Kastme võid sellest samast peedivedelikust, õlist ja tilgast sidrunimahlast kokku kloppida.
Serveerimisel on kaunid ka peedimarinaadis hoitud keedetud ja kooritud vutimunad. Minul neid seekord ei olnud.

Kalamari oli mul suvel ise soolatud ja plastkarbikesega sügavkülmas hoitud. Tõstsin eelmisel õhtul külmiku tavalisse ossa sulama ja hommikuks oli nagu värskelt valminud . Niiet julgen kalamarja sügavkülmas säilitamist soovitada ka teistele.

Retsept on pärit ajakirja Toit & Trend 2010 aasta jõulunumbrist.

Hautatud hiina kapsas leemes.

Täna hommikul tegi Terevisiooni stuudios restoran Chedi kokk nende popimat rooga: Krevettidega täidetud kammkarpe. No kui ma seda kausside rivi koostisainetega seal laual nägin arvasin kohe, et see retsept jääb seekord vahele:) Tehniliselt ehk polegi midagi nii keerulist aga leida kõik need komponendid tundus keeruline. Värskeid kammkarpe on Tallinnas tegelikult ju võimalik leida kuid mitte nii äkki:) Ja pealegi pole kodulehel veel koostisosade nimekirja ning ainult video järgi seda mina küll järgi teha ei oska:)
Chedi on 2012 aasta parimate restoranide edetabelis neljandal kohal ja seega väärib kindlasti kohale minna ja neid tuhandest komponendist kammkarpe kohapeal proovida. Nii siis teemegi:)
Aga juba sada aastat tagasi ütles õpetaja Laur, et kui kõike rehkendust ei jõua, tee pool rehkendust aga tee hästi ! Niisiis, et projekt pooleli ei jääks teeme täna ikkagi aasia toitu. On ju Chedi modernnset aasia kööki tutvustav restoran.
Nami-Nami hiina köögi koolitusel oli suurim üllataja igas poes saadaolev hiina kapsas (õigem oleks küll öelda pekingi kapsas). Eriti pole osanud temaga varem midagi peale hakata aga see lihtne valmistusviis on selle kapsa olemasolu vajadust mu silmis tunduvalt tõstnud:)
Soovitan soojalt;)

RETSEPT
photo.jpg
500 g hiina kapsast
1,5 sl maapähkliõli
3 tk küünt küüslauku
3 dl kanapuljongit
1 tl soola
u 0,5 tl purustatud valget pipart
2 tl maisitärklist + paar sl vett

Lõika kapsas ristipidi 5 cm laiusteks ribadeks. Koori ja viiluta küüslauguküüned.
Kuumuta vokkpann* tuliseks. Lisa õli ning kuumuta, kuni õli on täiesti tuline ja kergelt suitsune. Lisa küüslauk ja voki 15 sekundit. Lisa kapsalehed ja voki 2 minutit. Lisa puljong ja sool-pipar. Alanda kuumust, kata pann kaanega ning keeda tasasel tulel 15 minutit, kuni kapsalehed on pehmed. Tõsta kapsalehed kurnlusika abil pannilt.
Redutseeri pannile jäänud leem (ehk keeda umbes poole võrra kokku). Lisa vajadusel maisitärklise segu ja kuumuta, kuni kaste veelgi kokku keeb ja pakseneb.
Aseta kapsalehed vaagnale, kalla peale kaste ja serveeri kohe.

*Minu vokkpanni põhi on nii ümmargune, et saab ainult gaasipliidil kasutada, kuna gaasipliit asub meil õues ja tänane ilm eriti soosiv polnud, tegin tavalisel suurel pannil ja sain täitsa hakkama:)

Originaalretsept on Nami-Namist

Praetud räimed marinaadis.

Kui ma pühapäeval kuulsin juhuslikult reklaamiklippi Terevisiooni selle nädala plaanide kohta mõtlesin kohe, et oi kui vahva. Liiga tihti nad viimasel ajal oma kööki söögitegemiseks ei kasuta;) Nii sättisingi ennast täna hommikul kenasti televiisori ette.
Idee on siis selles, et igal hommikul esitleb üks Eesti parimatest restoranidest oma nõutaivamat rooga ja televaatajal on võimalus kodus neid järgi katsetada. Esmaspäeval alustas nädalat Põhjaka kokk Joel Kannimäe. Põhjaka platseerus selle aasta restoranide edetabelis viiendale väärikale kohale.
Joel valmistas praetud räimi marinaadis. Tõeline nostalgiaretsept! Ma arvan, et kõik minuvanused teavad seda rooga ja omalajal oli vähe pidusid, mis möödusid ilma marinaadis räimedeta. Minu isa tegi ka neid üsna tihti ja teen minagi.
Joeli retseptis ja minu retseptis on teatud lahkhelid, eriti see koht, mis puudutab äädika lisamist marinaadile. Minule on õpetatud, et äädikas tuleb alati, ükskõik millist marinaadi keetes, lisada viimasena ja mitte siis enam keeta. Miks? Vat sellele mul õieti vastust pole, lihtsalt nii tehti ja ise olen mõelnud, et äädikas aurustub keemisel lihtsalt minema. Ja nüüd lisab Kokk Jolel äädika marinaadile kohe alguses ja keedab seda siis veel 7 minutit! Kui keegi targem mulle nüüd selle vastuolu lahti seletab, olen ülimalt tänulik. Muus osas on retsept vägagi sarnane aga mina lisan veel mõned vürtsiterad ka maitseks ja tegin seda tänagi (no ei suutnud kiusatusele vastu panna)
Miks kalad jätta selgrooga sai küll täna selgemaks, kui võrdluseks tuua puljongi keetmine, no muidugi annab kont head maitset ju siis ikka kalaluu ka – loogiline:)
Kuna koguste osas väga täpseid juhiseid Joel siiski ei andnud, panen siia kirja oma tavapärase marinaadi kogused. Muu tegin täpselt koka juhiste järgi:)

RETSEPT
photo.jpg
0,5 kg räime
paneerimiseks jahu
näpuga soola
praadimiseks õli
Marinaad
0,5 l vett
1 spl (triiki) soola
2 spl (triiki) suhkrut
1 spl 30% äädikat
1 keskmine porgand
1 sibul
3 loorberi lehte
10 tera pipart
5 tera vürtsi

Puhasta räimed, eemalda pea ja sisikond. Loputa kiirelt külma veega ja nõruta kuivaks. Raputa räimedele natuke soola ja jäta mõneks ajaks soolduma( piisab poolest tunnist). Veereta kalu jahus, raputa üleliigne jahu maha ja prae õlis, hästi kuumal pannil kuldpruuniks. Keeda marinaad. Keema läinud veele lisa sool, suhkur ja äädikas. Lisa ratasteks lõigatud porgand ja sibul ning vürtsid ja keeda 7 minutit.
Vala kuum marinaad praetud kaladele ja jäta jahtuma. Maitseb jahtunult juba paari tunni pärast aga minule meeldib paremini järgmisel päeval. Hoia külmikus.

Pean mainima, et äädika lisamine keetmise alguses oli täitsa hea mõte, räimed jäid väga mõnusalt mahedalt magushapud ja teravat “toorest” äädikamaitset polnud tunda.

Siin on Terevisiooni video

Vaarikatega šokolaadi-toorjuustukook

On põhjust torti küpsetada, sest kohe on saabumas isadepäev. Olen märganud, et isad on valdavalt suured maiasmokad ja miks siis mitte üllatada neid tordiga, mis esmapilgul tundub tohutult keeruline aga süvenedes selgub, et lihtsamast lihtsam.
Retsept on algselt pärit kuulsa Londoni kondiitriäri raamatust Hummingbird’i Bakery Book. Raamat on ka eesti keelde tõlgitud. Aga mulle jäi ta silma hoopiski Nami-Nami kokaraamatus. Tahtsin teha suure koogi ja kui olin tutvunud ka nende kommentaaridega siis tegin kogustes mõningad muudatused ja kasutasin 30 cm läbimõõduga lahtikäivat koogivormi.
Kook on hea eelmisel päeval valmis küpsetada ja siis enne serveerimist vaarikavahuga katta. Kui on vaja kooki transportida ja oled kahtlustav, kas vahukoorekiht ikka vastu peab võib lisada natuke zelatiini (4 lehte on enam kui küll)
Mina valmistasin selle koogi oma hea sõbra sünnipäevaks. Kook oli väga maitsev ja sai palju kiidusõnu, suuremad magusasõbrad võtsid kohe mitu tükki:)

RETSEPT
photo.jpg
Brownie-kiht:
200 g tumedat šokolaadi
200 g toasooja pehmet võid
250 g peeneteralist suhkrut
3 tk suurt muna
110 g nisujahu (2 dl)
Cheesecake-kiht:
1 kg maitsestamata toasooja toorjuustu
180 g suhkrut
2 tl vanilliekstrakti
4 tk suurt muna
Vaarika-vahukoorekiht:
4 dl 35% rõõska koort
2 sl suhkrut
400 g külmutatud ja sulatatud vaarikaid

Määri 30 cm koogivorm võiga ning kata põhi küpsetuspaberiga.
Valmista esmalt brownie-põhi. Sulata šokolaad vesivannis.
Vahusta toasoe pehme või suhkruga kreemjaks, siis lisa ükshaaval vahustades munad. Sõelu ja sega ettevaatlikult juurde jahu, viimasena lisa sulatatud šokolaad.
Kalla ettevalmistatud vormi.
Cheesecake-kihi jaoks sega toasoe pehme toorjuust suhkru ja vanilliekstraktiga ühtlaseks ning sega sisse ükshaaval munad.
Kalla ettevaatlikult vormi brownie-kihi peale.
Küpseta 170-kraadises ahjus 30-40 minutit, kuni toorjuustukiht on tahenenud ja servadest kergelt kuldne.
Võta koogivorm ahjust välja ja lase vähemalt 4 tundi, soovitavalt järgmise päevani, jahedas taheneda.
Enne serveerimist vahusta rõõsk koor suhkruga, lõpupoole lisa sulatatud vaarikad. Kata kook vaarikavahuga ning kaunista tervete vaarikatega või mõnel muul meeldival viisil. Mina tegin küpsetuspaberile sulatatud šokolaadist lilleõisi ja lasin neil külmkapis taheneda.

photo.jpg
Ilusat isadepäeva kõigile isadele ja vanaisadele !

Kanaroog

Külm ilm nõuab ahjurooga. Saab lihtsal viisil hea toidu ja sooja toa üheaegselt. See ahjuroog on inspireeritud itaalaste Osso bucost, mis on samuti üks meie pere lemmik. Ainult üdikondi asemel on kasutatud kana kintsu ja koivatükke. Mulle väga maitses, kõrvale soovitan kartuliputru.
Retseptis on kasutatud konserveeritud kooritud tomateid omas mahlas. Võib olla ka purustatud tomatite konserv, aga minu arvates annab see kooritud tervete tomatiga variant paremat maitset ja kaste jääb ilusam, purustatud tomatid on tihti väga vedelad ja vesised. Aga see on tõseti maitse asi:)
Kana on tänapäeval ka igas võimalikus variandis poeletil olemas, mina ostsin juba tükeldatud koivad, aga sobivad ka terved koivad, mis siis oleks ehk mõistliks jalaks ja kintsuks eraldada.

RETSEPT
photo.jpg
3 kana kintsutükki
3 kana jalga
2 varsselleri vart
2 suurt porgandit
1 suurem sibul
1 dl valget veini
0,5 dl kanapuljongit
1 purk kooritud tomateid(400 g)
2-3 küünt küüslauku
soola pipart
jahu

Gremolata
2 spl hakitud siledalehelist peterselli
ühe sidruni koor, ainult kollane osa
2 küünt küüslauku

Haki sibul, sellerivarred ja porgand kenadeks ühtlasteks kuubikuteks. Pane ahi 200 kraadi juurde soojenema
Kuumuta sibul porgand ja seller pannil, ning tõsta ahjupotti. Keeruta kanatükke jahus ja pruunista kuumal pannil väheses õlis. Tõsta pruunistatud kana ahjupotti köögivilja peale. Tõsta pott tulele ja lisa vein, puljong, tomatid ning laiaks litsutud küüslauk. Lase iga lisamise järel keema tõsuta, maitsesta soola ning pipraga. Kata pott kaanega ja tõsta ahju. Küpseta 190-200 kraadi juures kuni 1,5- 2 tundi.
Serveerimisel raputa peale gremolata. Selleks haki kõik ained omavahel peenelt segamini.
Kõrvale sobib serveerida ka riisi.

Heeringasalat kodujuustu ja peediga.

Lihtne salat argipäevaks aga miks ka mitte peolauale. Mulle meeldib ahjus röstitud peet, saab kuidagi magusam kui keedetud peet. Samas ostan päris tihti ka juba valmis keedetud peeti ja hea roog saab kiirelt valmis.

RETSEPT
photo.jpg
Suur tops kodujuustu (380 g)
2 keskmise suurusega keedetud peeti
Väike pakk traditsioonilist heeringat (220 g)
1 suur küüs küüslauku
4-5 tera vürtsi

Riivi peet jämedalt. Lõika heeringafilleed ristipidi peeneteks ribadeks. Sega peet ja heeringas kodujuustuga. Lisa juurde purustatud küüslauk ja peenestatud vürts. Vajadusel maitsesta vähese soolaga. Lase salatil enne serveerimist külmkapis maitsestuda. Serveeri keedetud kartuliga.

Soovi korral võib salatile ka ühe keedetud muna lisada.

Ahjukartuli- röstküüslaugutamp.

Hakkab tulema see viiruste hooaeg. Tundub, et tegelikult on vist juba kohal. Tuleb süüa küüslauku, et kõik need pahalased eemale peletada. Tsiteerides OM novembrist 2009 On teaduslikult tõestatud küüslaugu tugevalt antiseptilised omadused. Küüslauk leevendab krampe, soodustab seedimist, tervendab mälu, toetab südant, hoiab veresooni lupjumise eest ja korrastab vererõhku. Usutakse ka tema kasvajavastasesse toimesse. Ühtekokku arvatakse olevat vähemalt 47 tõbe, mille puhul küüslauk appi tõttab.” Sealtsamast ajakirjanumbrist on pärit ka järgnev retseptisoovitus. Kartulitamp sai meie suureks lemmikuks otsekohe ja sellest ajast kasvab meie aias ka suur salveipõõsas, mille lehti panen südasuvel päikeselise päevaga ka talviseks tarvitamiseks sügavkülma. Tegelikult saab neid ka talvläbi aiast tuua, kui lumehunnik pole liiga suur aga päikesega korjatud lehed on ikk suurema väega:)

RETSEPT
photo.jpg
0,5 kg kartuleid
1 suurem küüslauk (u 7 küünt) + paar küünt lisaks
õli ja võid
soola ja pipart
salveilehti

Pese kartulid, lõika sektoriteks ning aseta ahjupannile.Jaota suured küüslauguküüned (ära koori) kartulite vahele ära. Puista sekka võikilde ja nirista peale veidi õli. Lisa soola, pipart ja küpseta kartulid 190 kraadises eelsoojendatud ahjus pehmeks, tõstes poole tunni pärast temperatuur 210 kraadini ja lisades niipalju küpsetusminuteid, et kartul saaks krõbedad pruunid servad.
Enne nuiaga lähenemist sega juurde paar hakitud värsket küüslauguküünt ja eemalda küpsenud küüslauguküüntel kest. Nüüd tambi kartulid ja küüslauk puruks.
Prae pannil võis salveilehti, kuni nad krõbedaks muutuvad. Sega salveivõi kartulitambi hulka ja serveeri kohe.
Kõrvale sobib “triibuliha”. Mina küpsetasin ahjus toorsuitsupeekoni jupikesi.

Lihapallid salvei ja šampinjonidega.

Lihapallid on üks tänuväärne toit. Lihtne on neid teha, eriti kui ahjus küpsetada. Saab kerge vaevaga mõnusad ampsud ka näiteks suupistelauale. Seekord siis sellised, maitseküllased. Mulle igaljuhul šampinjoni ja salvei kooslus kalkunilihaga väga meeldis ja ilusad jäid nad ka. Salvei on päris kange ja sellega üle ka ei maksa pingutada aga need 3 lehekest oli täpselt paras, et kõik teised maitsed samuti alles jääks.

RETSEPT
photo.jpg
450 g hakitud kalkuni kitsuliha
100 g šampinjone
1 sibul
1 dl riivsaia
0,5 dl külma vett
3 salveilehte
2 küünt küüslauku
50 g parmesani
soola, musta pipart
sorts õli

Haki sibul väikseteks kuubikuteks ja prae pannil vähese õliga , kuni sibul hakkab kergelt pruunistuma. Haki šampinjonid. Riivi juust peene riiviga (mina kasutasin Valio Fortet). Haki värsked salveilehed ja küüslauk peenelt. Sega kõik koostisosad kokku, maitsesta soola ning jahvatatud pipraga ja lase segul natuke tõmmata. Vormi niiskete käte vahel kreeka pähkli suuruseda pallikesed ja pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta eelkuumutatud ahjus 220 kraadi juures u 10 minutit, siis alanda kuumus 180 kraadile ja küpseta veel 10 minutit. Serveeri soojalt või jahtunult.

Täna saab veel oma seenetoite Nami-Nami seeneteemades üles anda ja võita hea raamatu.