2011

Õunakook “Juubeli” tordipulbrist

Mulle meeldivad lihtsad retseptid, kus kättesaadavatest vahenditest on võimalik üllatavalt maitsev roog kokku segada. Muidugi meeldib mulle ka keerulisi retsepte läbi proovida ja ise eksperimenteerida aga lihtsusel on ikka mingi võlu ja üllatusmoment väga tihti juures. Selliste retseptide puhul saab igaüks, ka see kes kokkamisega võibolla niiväga sinapeal polegi, ennast ja teisi meeldivalt üllatada. Retsept on pärit siit ja olen sel õunahooajal seda kooki juba mitu korda teinud, ning otsa saab ta ka kiiresti.

RETSEPT
photo.jpg
450 g pakk “Juubeli” tordipulbrit
1 dl toasooja vett
400 g 20% hapukoort
2-3 õuna
suhkrut
kaneeli

Kata lahtikäiva 24 cm läbimõõduga koogivormi põhi küpsetuspaberiga, määri servad võiga. Minul oli seekord väiksem 22 cm vorm ja 26 cm vormiga saab ka hakkama.
Jaga tordipulbripaki sisu enam-vähem võrdselt pooleks. Sega pool koogisegust veega, vala ettevalmistatud koogivormi. Sega ülejäänud koogipulber hapukoorega ühtlaseks, kalla ettevaatlikult koogivormi eelmise kihi peale. Seekord leidsin kapist ühe 200g Tere vaniljepudingu ja segasin selle ka sinna sisse. Toimis väga hästi ja lisas kreemisust aga see ei ole vajalik.
Lõika õunad sobiva suuruse ja kujuga tükkideks, laota koogile ja puista peale veidi kaneelisuhkrut.
Küpseta 180-kraadise ahju keskosas umbes 35-40 minutit, kuni koogi keskele torgatud puutikk jääb puhtaks.
Lase koogil enne serveerimist täielikult jahtuda.

Kuskuss köögiviljadega.

Kusskus on meie peres väga hästi minev kraam. Mingil kummalisel kombel ei saa kunagi enne lõpetada kui kõik on otsas:) Nii on siis kusskus küll lisandiks aga ka tihti iseseisva söögikorrana. See salat sobib väga hästi kergeks eineks nii hommikusse kui ka õhtusse ja lõunaks näiteks kana kõrvale. Kuna just sügisel peaks ohtralt köögivilju sööma, siis seekord saigi kuskuss köögiviljadega rikastatud ja maitses superhästi.

RETSEPT
Kuskuss köögiviljadega
250 g (pool pakki) kuskussi
1 punapeet
2 keskmist porgandit
u 300 g kõrvitsat
1 tl vürtsköömenit
1 küüs küüslauku
peotäis peterselli
1 spl palsamiäädikat (balsamico)
keeva vett
sidrunimahla
soola

Koori köögiviljad ja lõika ühesuurusteks väiksemateks kuubikuteks. Pane köögiviljad ahjuplaadile, lisa vürtsköömen ja maitsesta soolaga. Nirista üle õliga ja pane 200-210 kraadisesse eelsoojendatud ahju küpsema. Läheb umbes mbes 10 minutit. Samal ajal pane kuskuss kaussi ja vala üle keeva veega, nii et jääb umbes 2 cm kiht vett kuskussi peale. Kata kaanega ja lase paisuda. Piserda ahjuplaadil kuumad köögiviljad üle palsamiäädikaga ja riivi sinna ka üks küüslauguküüs. Sega ja lase äädikalõhnadel aurustuda. Lisa kuskussile sorts õli või lusikatäis võid, maitsesta soola ja sidrunimahlaga ja sega kahvliga kohevaks. Nüüd sega köögiviljad kuskussiga ja lisa ka hakitud petersell. Võid kohe sööma hakata ja võid lasta salatil ka maitsestuda. Seistes omandab kuskuss peedist ilusa roosa värvuse.

photo.jpg photo.jpg

Lihtne sibulasupp.

See supiretsept jäi silma uue ajakitja Tiiu esimeset numbrist, kus Ivo Linna jagab oma viimase aja lemmikud. Miks ma ei imesta, lemmikuteks kujunevad ikka need road, mis koosnevad väga lihtsatest ja kättesaadavatest osadest ja ise ennast maitsvaks hautavad. Endal pole suurt muud vaja teha kui natuke hakkida. Ja kuna korralikul köögiinimesel on talveks ikka kott Peipsiääre sibulaid nurka varutud, siis pott tulele.
Tiiu on hea lugemine täiskasvanud naistele ja ma ei saa kiitmata jätta väga mahukat köögiosa, mida toimetab meie tubli ja väga asjalik Mari-Liis Ilover. Tema toidublogi Siit nurgast ja sealt nurgast tunnustati 2010 aasta parimaks eestikeelseks toidublogiks ja see tunnustus on läinud täiesti õigesse kohta. Tellisin Tiiu oma emale, temal on internetiga suhted nagu on ja toiduvalmistamisel vajab ta kindlasti konkreetseid retsepte. Ja et tema toidulauda natukenegi rikastada, hellitan lootust, et ta saab Tiiu kööginurgast inspireeritud. Mina igaljuhul kiidan Mari-Liisi väga põhjaliku ja mahuka käsitluse eest kõikide teemade puhul. Eriti meeldib mulle rubriik “Mida teha lõppudega” sain ise sealt mitu head mõtet varuks. Niiet siit siis teile jõulukingiidee- Tiiu tellimus oma emale või vanaemale:)
Aga nüüd supist.

RETSEPT
photo.jpg
5 keskmist peipsi sibulat 
suitsupekki või suitsusinki minul oli pool suitsupõske
umbes 0,7 l puljongit võid kasutada puljongikuubikut;)
1 spl võid praadimiseks
1 spl jahu
saiakuubikuid või krutoone poest;)
riivitud juustu

Sibulad lõika ratasteks ja prae koos suitsupõse kuubikutega kuldseks. Lisa nisujahu, sega korralikult. Prae veel kuni kõik on kuldkollane. Lisa kogu segu keevale puljongile ja lasel supil vaiksel tulel paar tundi podiseda. Lõika või rebi saiakuubikud väiksemateks tükkideks, pane ahjuplaadile, nirista üle oliiviõliga ja rösti ahjus 200 kraadi juures kuldseks ja krõbedaks. Serveerimisel lisab iga sööja oma supile meelepärase koguse riivitud juustu ja saiakuubikuid. Ivo soovitab lisada ka tomatikuubikuid. Mingeid lisamaitseid pole vaja, aeglaselt hautatud supp saab võrratu maitse.

Lihtne supp nüüd tulele ja ise paariks tunniks aeda ilusat sügist nautima:)

Köögiviljad talveks purki.

Muidugi tegin selle salati juba mõnda aega tagasi, aga eile kui purgitäie pannile lõin ja kartulipudruga nahka pistsin, tuli meelde, et siia see veel üles tähendamata. Viga tuleb parandada, sest järgmisel hooajal on kindlasti tarvis seda rohkem teha. Mis muidugi ei tähenda, et seda ka talvel teha ei või. Need talvised poest ostetud köögiviljad saavadki paremad kui neid natuke vääristada.
Köögiviljahoidiseid teen tavaliselt sellest mida on ja maitse järgi, niiet kui kõike üles ei kirjuta on samu maitseid järgmisel korral võimatu tabada. Seega saagu see siis kirja. Seda hoidist võib kindlasti ka külmalt salatiks võtta aga mulle meeldib soojalt ja siis sobib see täitsa vabalt liha või kana kõrvale tavapärase kartuli või riisi asemele. Või miks mitte lisada see lõppstaadiumis hautatud lihale ning jälle mõnus pajaroog olemas. Ja kuna köögiviljade söömine on hetkel kuum teema, siis on postitus ehk üsnagi asjakohane.
Emaretsept on pärit siit. No selles blogis on alati niii isuäratavad pildid, et ei saa mitte järgi tegemata jätta, tahaks ju ka proovida, kas maitseb sama hea kui paistab. Tavaliselt maitseb.

RETSEPT
Suvikõrvitsa, tomati, paprika hoidis
1 kg suvikõrvitsat rohelised ja kollased
0.5 kg tomatit
0,6 kg paprikat
3 jämedalt riivitud ebaküdooniat
1 väike viilutatud jalapeno
4 küünt küüslauku
0,5 tl riivitud muskaatpähklit
1 kuhjaga tl kuivatatud tüümianit
1 spl suitsutatud paprika pulbrit
1 dl õli
2 spl 30 % äädikat
0,5 dl suhkrut
1-1,5 tl soola

Tükelda köögiviljad meelepärasteks tükkideks. Tomatid koorisin ka. Lisa kõik ülejäänud kraam ja kuumuta tasasel tulel kuni suvikõrvits on pehmemenud aga mitte veel täiesti plödi. Võtab aega umbes 30 minutit. Pane steriliseeritud purkidesse ja kaaneta.

Rulaad

Selline rulaad on pärit jällegi minu lapsepõlvekodust. Kaunistas ta kõiki vähegi pidulikumaid sündmusi saatvat lauda ja oli üks minu lemmikumaid suupisteid. On siiamaani. Seda valmistati tavapäraselt vasika küljest. Tundub mõistlik, sest ega sel vasikal suurt midagi seal ribide peal muidu süüa polegi. Tänapäeval on vasika küljega raskusi, kui just ei oma tuttavat lihamüüjat, kes väärt kraami sulle tükeldamata kujul alles hoiab. Ja kui kasutada oma fantaasiat, siis on isegi küülikust võimalik päris arvestatav pinnalaotus saada ja rulliks kokku keerata.
See tänane rulaad on aga hoopistükis kodus kasvanud kitsest. Pool kitse kaalus alla 4 kilo, niiet tegemist päris hõrgu toorainega. Võib tunduda ülearu raske ja töömahuka mässamisena aga tegelikult on asi lihtsamast lihtsam. Vajad väikest teravat nuga ja väheke kannatust.

RETSEPT
113
1 kitse külg
1 küüs küüslauku
1 suurem porgand
soolapekki
peotäis värsket tüümianit (ainult lehed)
soola,värskelt jahvatatud pipart

Puljongi jaoks
soola
terapipart
sibul
porgand
varssellerit
loorberit
mõni tera vürtsi

Kõigepealt peab poolikul kitsel eemaldama jalad. Tee seda nii, et võimalikult vähe vigastaksid küljeliha.Siis eemalda terava noaga ribid. See ongi kõige mahukam ettevõtmine. Ribide eemaldamiseks lõika seestpoolt ribi peal olev kile ribi algusest ja pikki ribi terava noaga lahti ja tõmba ettevaatlikult ribi oma pesast välja. On naruke pusimist aga saab hakkama. Ole ettevaatlik, et sa ei vigastaks liha nii, et pealmine kiht katki läheb. Ka kõhualused kõhred saab samamoodi kätte. Siis maitsesta saadud pinnalaotus soola ja pipraga, lisa sinna ühtlaselt peeneks hakitud küüslauku ja meelepärast maitseainet. Mina panin tüümiani lehekesi. Lõika kooritud porgand ja kamarast eemaldatud soolapekk parajateks kangideks ja paiguta lihale, samapidi nagu enne olid ribid. (vt.pilte). Rulli kokku ja mässi tihedalt marlisse. Seo korralikult ja pane koos ribikontide ja muu lihaülejääkidega keema. Emalda vaht ja nüüd lisa puljongisse maitseained ja köögiviljad. Puljong võiks päris soolane olla, et maitsed jõuaksid läbi marli lihani. Keetmise aeg sõltub lihast. Kitserulli keetsin tasasel tulel umbes 2 tundi aga jänes keeb palju kiiremini valmis, ehk tunniga. Kui aga on tegemist vanema vasikaga siis läheb isegi 3 tunnikest. Kui rull on valmis pane ta külma kohta vajutuse alla. Minul on selleks otstarbeks üks telliskivi. Panen rulli alusele, sinna peale paraja suurusega lõikelaua ja siis telliskivi raskuseks. Lase rulaadil täielikult jahtuda. Mina panen õhtul sahvrisse ja hommikuks on valmis. Siis aruta nöörid ja marli ümbert ära ja lõika õhukesteks viiludeks ning serveeri.

photo.jpg Kits kitserulaad

071 Kits

Küülik
Siin üks pilt ka küüliku pinnalaotusest. See on natuke keerulisem, sest ka selgroog tuleb ettevaatlikult eemaldada ilma pealiskihti vigastamata. Ja küüliku koibadest tee mõnus pajaroog näiteks selle retsepti järgi.
Igaljuhul soovitan katsetada ja ma usun, et rulaadist võib saada ka teie peolaudade lemmik.
Mõned pildid siin veel.

Lavašipitsad

Mida teha kui äkki tuleb hull pitsaisu peale aga tainaga ei viitsi kuidagi jännata. Pea tööle ja saab päris hea tulemuse. Pitsa on tänuväärne toit. Seal saab igasugu jääke ja purgipõhjasid, mida on täpselt nii vähe, et uueks söögikorraks ei jagu, ära kasutada. See pitsa kannatab ka jahtunult paberisse keerata ja kas tööle või seenemetsa kaasa võtta.

RETSEPT
photo.JPG
1 lavašš (Gruusia leib)
meelepärast tomatikastet
juustu
näiteks ahjukana lihajääke
sibularattaid
pitsamaitseainet
kappareid
tomatit
ja veel mida iganes soovid seal näha ja tunda

Lõika lavašš niimoodi neljaks, et alguses pikuti pooleks ja siis veel mõlemad osad lapiti pooleks. Saad neli saiariba. Pane need nii ahjuplaadile, et koorik jääb alla. piserda nii alla kui peale natuke õli (tuleb krõbedam) ja kata tomatikastmega. Nüüd lao sinna omale meelepärane kate. Minul olid kana lihajäägid, sibul, küüslauk, tomativiilud, kapparid. Aga tegime ka singiga varjandid. Singiga meeldib mulle nii, et singiribad on enne pitsale panekut pannil mõnusalt läbi praetud. Lisa pitsamaitseainet ja kõige peale riivitud juustu. Nõrista veel laia kaarega nauke õli peale ja küpseta üsna kuumas ahjus (mul oli umbes 210 peal aga oleneb ahjust) kuni juust on sulanud ja ääred kuldsed ning krõbedad. See käib kähku.

Terav tomatikaste ja Rohelise tomati marmelaad

Terav tomatikaste ehk Tomati-chutney on meil siin minev kraam. Liha kõrvale, pzzale, mõni paneb pastale ja nii edasi. Sobib pajaroogade maitsestamiseks ja üldse on üks väärt kraam, sest kindlasti olete kuulnud,  et erinevalt enamikust toiduainetest on töödeldud tomatiproduktide vähki ennetav toime tugevam kui värskel tomatil.

RETSEPT
photo.jpg
500 g küpseid tomateid
1 punane paprika
4 küüslauguküünt
1 sibul
2 cm jupp ingverit
1 tšillipiprakaun või 1 tl tšillihelbeid
1 tl purustatud koriandriseemneid
1 tl purustatud vürtsköömneid
1 loorberileht
0,5 dl punast veiniäädikat
1 dl tumedat suhkrut
1 tl soola
0,5 tl pipart
2 tl suitsutatud paprika pulbrit
natuke riivitud muskaatpähklit

Pese ja puhasta paprika seemnekodadest. Koori tomatid ja lõika kõik parajateks tükkideks. Haki sibul, ingver, küüslauguküüned ja tšillipipar. Mõõda kõik ained suurde paksupõhjalisse potti ja keeda 20 minutit madalal tulel või kuni kaste hakkab paksenema. Sega vahetevahel, et põhja ei kõrbeks. Nüüd on sul 3 võimalust. Kas tõsta kogu kraam steriliseeritud purkidesse ja hoiustada või lasta saumikseriga natuke peenemaks või lasta saumikseriga täiesti siidiseks ketšupilaadseks. Minule meeldib teine varjant kõige rohkem. Peale purustamist lase kaste uuesti keema ja tõsta purkidesse ning kaaneta.

Rohelise tomati marmelaad ingveriga

Seda marmelaadi olen sõpradele jõulude ajal kingikotti sokutanud ja ise juustulaual pakkunud. Mulle väga maitseb ja on hea võimalus hilisemad tomatid, kes punaseks ei jõua minna, väärikalt ära kasutada.

photo.jpg
RETSEPT

1 kg rohelisi tomateid
1 sidruni riivitud koor
1 väike tükk ingverit või 0,5 tl ingveripulbrit või 100g suhkrustatud ingveritükke
700-800 g suhkrut

Lõika tomatitele noaga rist peale, pane tomatid minutiks keeva vette, võta välja ja koori. Lõika tomatid väikesteks tükkideks (seemneid pole vaja eraldada) ja keeda väheses vees (umbes 1 dl oleneb jälle tomati mahlakusest) koos ingveritükiga kaane all pehmeks. Lisa sidrunikoor ja suhkur ning keeda marmelaadiks. Eemalda ingveritükk (kui kasutad ingveripulbrit, lisa see alles koos suhkru ja sidrunikoorega). Pane steriliseeritud purki ja kaaneta.

Mõlemad retseptid on Lia Virkuse ja Pille Endeni Tomatiraamatust ja natuke mugandatud.

Paradiisiõunad

Mul on üks vana tuttav õunapuu, mäletan teda kui imet juba lapsepõlvest. Ime seisnes selles, et ma ei suutnud mõista, kuidas üks vana puu võib nii viljakas olla. Alati on ta sügiseks tulipunaseid vilju täis. Emaga käisime neid sealt siis ikka korjamas ja marineeritud paradiisiõunad olid talviseid  praetaldrikuid kaunistamas ja maitsesid ka hea. Eriti maitses mulle veel see vedelik sealt purgist. Saatuse tahtel on see puu nüüd meie pere ühel krundil.Ja ükskõik kui kahju mul ei ole, tundub see tema viimaseks sügiseks jääma. Puu jääb uuele majale ette. Karm, aga midagi ei ole teha. Eks ta on ikka väga vana ja räsitud ka juba, aga ikkagi on kahju. Enne kui ta õunapuude paradiisi jõuab käisin tal külas. Purki sai hulga paradiisimoosi ja jõululaual (kuidagi kahtlane värk paradiisi õunad ja jõulud ) tuletame teda kindlasti hea sõnaga meelde. Üks mis kindel on see, et kui see uus maja valmis saab, istutan ma sinna vana puu auks noore paradiisiõunapuu.

Marineeritud paradiisiõunad
photo.JPG

paradiisiõunu
1l vett
1 pakk glögivürtse
300 g suhkrut
3 spl 30% äädikat

Vaata palju sul vett vaja on arvestades, et kui lisad õunad peaks siirup neid katma.Keeda veest suhkrust ja maitsevürtsidest siirup. Keera tuli alt ära ja lase siirupil kaane alla umbes pool tundi maitsestuda. Samal ajal pese õunad ja lõika varreotsad natuke lühemaks. Pese purgid kuuma veega ja pane kaaned vette keema. Aja siirup uuesti keema lisa õunad lase keema tõusta ja lisa äädikas. Ära nüüd enam kaua keeda (õunad lähevad katki) vaid hakka kohe purkidesse tõstma.Mina koukisin ainult kaneelikoored välja, ülejäänud vürtsid lähevad juhuslikuse meetodil purkidesse. Talvel on huvitav kui iga purk on natuke erineva maitsega. Keera peale kuumad kaaned ja jahuta tagurpidi. Säilita jahedas.

Mina leidsin kapinurgast sellise glögisegu, kus oli kaneelikoort, kardemoni, nelki, vürtsi,kuivatatud kumkvaati aga ma arvan, et sobib iga teine glögimaitseaine. Kaneelikoored, mis siirupist välja võtsid loputa külma veega üle ja lase kenasti ära kuivada, neid saab veel mitu korda kasutada.

photo.jpg photo.jpg photo.jpg

Paradiisimoos
photo.jpg
1 kg paradiisiõunu
200 g suhkrut
1 spl sidrunimahla
2 dl vett

Pane pestud ja vartest eemaldatud õunad veega potti. Keeda madalal tulel, kuni õunad on pehmed, see võatab natuke rohkem aega. Suru pehmeks keedetud õunad puulusika abiga läbi peene sõela, et seemned ja südamed eraldada. Saadud mass keeda suhkruga moosiks. Soovitan vahepeal maitsta ja soovi korral võib ka vähem suhkurt panna. Sidrun aitab maitse kuidagi balansseerida aga see on ka maitse küsimus. pane korralikult pestud purkidesse ja kaaneta keedetud vees steriliseeritud kaantega. Eks see oleneb õuntest, aga mul jääb see moos selline marmelaadine.
Siin on veel üks retsept, mida ma ilmselt ka katsetan

Enne kui suhkrut lisad ja moosi hakkad keetma võta natuke pressitud õunamassi, sega veega ja keeda üks mõnus mannavaht

Majoneesikook

Alati ajab mind kuidagi turri, kui ma näen lapsevanemaid, kes ostavad mingeid kahtlaseid ei_tea_kui_kaua säilivaid keeksikesi oma väikestele lastele. Mõtlen, et õigem oleks ikka ise teha need laste maisustused, tead vähemalt mida sinna sisse oled pannud. Proovisin ise ka ampsu miskit poest toodud barnit või mis iganes ta oli. Tekkis kiusatus lapsed ära petta;) Mul on arvutis üks katalog kuhu on kogunenud igasugu retsepte, mõnel allikas ka juures aga mõnel mitte. Sorisin selle siis läbi ja pilk jäi pidama sellisel koogil, kuna retsept oli nimeta, siis talle nime otsides leidsin Nami-Namist sama retsepti (kui ei leia kuskilt retsept, siis sealt ikka leiab) ja seal on selle koogi nimeks Majoneesikook. Kook on lihtne teha ja maitses nii suurtele kui ka väikestele. Väikesed testjad olid 1,3 aastane Meili, 4 aastane Heleri-Lota (kes on koduste küpsetiste suhtes suhteliselt valiv) ja 6 aastane Ethe-Liisa. Kõik sõid isuga , eriti kui teatasin, et see on ise tehtud Barni. Teaduse huvides jätsin mõned tükid rätiku alla seisma ja täna, kolmandal päeval, maitseb kook sama hea kui ahjust tulnuna.

RETSEPT
Majoneesi kook.
2 suurt muna
200 g suhkrut
250 g majoneesi
250 g nisujahu
1 triiki tl söögisoodat
1,5-2 tl vanillisuhkrut
50 g hakitud tumedat šokolaadi (võib rohkem ka olla)

Pane ahi 180 kraadi peale soojenema Sega kausis munad, majonees (minu köögis leidub juba aastaid ainult Hellmann’s majoneesi) ja suhkur.Lisa vaniljesuhkru ja soodaga segatud jahu ning hakitud šokolaad. Sega vaikselt kõik kokku ja vala võiga määritud ja riivsaiaga üle puistatud 20-24 cm koogivormi. Küpseta 180 kraadise ahjus umbes 30 minutit. Valmidust kontrolli puutikuga, kui tikk jääb puhtaks, on kook valmis.
Soodaga küpsetiste juures olen märganud, et kui sooda puutub kokku vedelikuga on mõistlik küpsetis kohe ahju panna, kerkib paremini kui siis kui tainas ootab kokkusegatult vormis ahju temperatuuri järele. Siit siis see, et ära enne jahusegu muna ja majoneesiseguga kokku sega kui ahi veel piisavalt kuum pole.

Beestmilch ehk ternespiimavorm

See kook, kui nii võib nimetada, toob nii mõnelegi kindlasti lapsepõlve meelde. Üks neist on kindlasti Tuuli, kes õhutas mu huvi selle valmistamisele veelgi. Minu lapsepõlves sellist kraami ei pakutud, ilmselt oli see seotud mu vanemate väga lähedase kokkupuutega loomapidamisest suurfarmis;) Mäletan isegi, kuidas ternespiima ämbrid ootasid vasikateni jõudmist ja kärbsed tiirutasid ümberringi. Tänapäeval on asi muidugi hoopis midagi muud. Lehmi lüpsavad robotid, kogu süsteem kus piim liigub on kinnine ja iga tilk kontrollitud. Et suurfarmist ternespiima hankida, peab muidugi käsi sees olema;) Mul juhtumisi on ja selle kvaliteedis ka ei pea kahtlema, kõik on vastavate testidega üle kontrollitud ja puhas kraam. Nüüd jäi üle vaid retsept hankida. Tuuli teadis umbkaudset retsepti nimega Kalbedant, uurisin siis maad ja kauge väljamaa “sugulane” Anne omab väärt raamatut (oi kuidas ma tahaks seda raamatut endale) Peale selle on ta seda küpsetist isegi kunagi teinud ja söönud. Niisiis võtsin selle aluseks ja siin ta on.

Panen siia täpse retsepti siis sellest väärt raamatust Keedu- ja majapidamise-juht. Tartus,1924. Koostaja Adeline Tannbaum, keedu- ja majapidamise õpetaja.

Värske piima vormiroog. ( Beestmilch)

Arve:
Ternespiimavorm
3 klaasi värsket piima (ternespiim)
2-3 klaasi harilikku rõõska piima,
väike peotäis mandleid,
klaas suhkrut,
1 tl kaneelipulbrit.

Kui värske piim on esimesest ja teisest lüpsist, siis võib 3 klaasi nimetatud piima 3 klaasi hariliku piimaga segada. Juurde segatakse 1 teelus.soola, 2 lusikat suhkrut ja peotäis koortest puhastatud ja peeneksraiutud mandleid. see vedelik valatakse küpsetusvormi ja küpsetatakse 1/2 tundi ahjus. Süüakse suhkru ja kaneeliga ning rõõsa piimaga.
See roog peab kohe lauale antama, sest et vesiseks lööb, kui kaua seisab.

Mina tegin siis muidu täpselt retsepti järgi aga kuna ma ikka väga kindel ei olnud kas värske piim on esimesest lüpsist, siis oli piima vahekord 3 klaasi ternespiima ja 2 klaasi täispiima (see oli ka otse farmist) Mandlid panin hetkeks keeva vette ja siis ehmatasin külma veega, pigistasin koortest välja ja hakkisin (umbes 100g). Lisasin veel 1 tl vaniljesuhkurt (oleks võinud isegi rohkem olla). Keeksivormi määrisin võiga ja tiirutasin seal sees väikese osa hakitud mandlitest nii, et vormi seinad said kaetud. Suurem osa mandlitest läks ikka küpsetise sisse. Küpsetasin 200 kraadises ahjus 30 minutit. Kummutasin vormist välja ja raputasin peale ohtralt kaneeli ja pärlsuhkurt. Kindlasti võiks proovida mandlite asemel ka rosinaid, kuigi mulle mandlitega meeldis.

photo.JPG Bestmilch e. ternespiimavorm

Piimamees keeldus viisakalt küpsetist proovimast, Jaana arvas, et täitsa hea, mulle tundus, et oleks võinud magusamgi olla ja mõni hapukas moos oleks kindlasti sobinud kastmeks juurde võtta. Aga vorm sai söödud ja kokk oli rahul.

P6143744 P6143741
Õnnelikud vabapidamisel lehmad, kes seisavad järjekorras, et ometigi sinna lüpsirobotisse saada, robot on aga kaval, üle kolme korra päevas sisse ei lase;) Eks neid ootab seal meelehea ka muidugi, ega nad muidu ei trügiks sinna.